15 jyl qarjy salasynda basshylyq qyzmet atqarǵan petropavldyq Tımýr Kenjıbaev ómirin kúrt buryp, dánekerleýshi boldy. Búginde ol metaldan músin jasap, sehyn keńeıtip, adamdardy jumyspen qamtyp júr.
Qarapaıym qol eńbegine qaıta oralý osy bir oqıǵada tek mamandyq aýystyrý ǵana emes, qundylyq tańdaýy bolyp shyqty.
Balalyqtaǵy eńbek, stýdent kezde tańdalǵan ekonomıka
Tımýr aýylda ósken, otbasymen jıi qonys aýdaryp, ár joly úıdi ózderi salyp úırengen. Qolmen jumys isteýdi bala kezden meńgergen ol 2000 jyly ekonomıs bolyp bitirgen. Prestıj dep ata-anasy ıtermelegen tańdaýdy ol ómir sabaǵy dep baǵalaıdy.
Tegin stajórdan basqarýshyǵa deıingi 15 jyl
Bankke kirý ol úshin ońaı bolmaǵan. Tómengi qabatta ornalasqan bólimshege kirip, jarty jyl tegin stajırovkadan ótken. Sol kezde jas otbasy bolǵan, keshkisin páter jóndep qosymsha tabys tapqan. Sektor qarqyndy damyp turǵan shaqta ol qyzyǵyp jumys istegen.
Jarty jyldan soń shtatqa ótken, bir jarym jylda bólim basshysy bolǵan, taǵy birazdan soń bank dırektorynyń orynbasary atanǵan. Petropavlda da, Astanada da jetekshi qyzmetter atqarǵan ol 15 jylda mansabyn ósirgen.
Keıin bank júıesiniń formaty ózgergen, qyzyǵýshylyq basylǵan, densaýlyǵy syr bergen. Ómir qysqa ekenin túsingen ol kúnin qýanyshpen ótkizý keregin oılaǵan. Tipti dırektor bol degen usynysty da ysyryp, óz jolyn izdegen.
Sehqa aparǵan qaqpa: temir qorshaýdan bastalǵan jańa is
Kópbalaly áke retinde jaýapkershilik aýyr bolǵanymen, ol qyzmetten shyǵyp, dánekerleýshi bolýdy tańdaǵan. Úıin óz qolymen salyp jatqanda aýlaǵa temir qorshaý kerek bolǵan. Jaqsy apparat alǵan, ınternettegi vıdeodan oqyǵan, jasap kórgen. Qorshaý, oryndyq, mangal jasaǵan saıyn qoly júre bastaǵan.
Dostar men tanystar tapsyrys bere bastaǵan, jarnamasyz-aq aýyzeki taraǵan. Sóıtip shaǵyn dánekerleý sehyn ashqan.
Metalolomnan óner týǵyzǵan sheber
Alǵashynda ol temir esik, baspaldaq, qorshaý, qazan peshteri, barbekú sekildi turmystyq dúnıeler jasaǵan. Kóp uzamaı shyǵarmashylyqqa oıysqan: eski gaz balondarynan rysarlardy, keıin tutas keıipkerler álemin qurastyrǵan.
Alty gaz balonynan ol múıizi aıbarly losqa mingen rysar jasap, Qazaqstandaǵy metal óneri baıqaýynyń alǵashqy kezeńinde jeńiske jetken. Ekinshi kezeńde eki apta ishinde «dánekerleýshi» taqyrybyn berý olaryna robotpen jup qylǵan: dánekerleýshi onyń aıaǵyn jóndep tursa, robot Rýbık kýbyn qurastyryp turǵan. Bul jumys qazylardy da, kórermendi de baýraǵan.
Sheber tek balonmen shektelmegen: eski avtokólik qoraptary, bochek, koryto, órt sóndirgishter, tońazytqysh kompresorlary, «Ýral» motosıkliniń baktary, júk kóliginiń tejegishteri, tipti sháınek sekildi usaq-túıek temirler iske jegilgen.
Gaz balonynyń tutqalarynan ol fantasıkalyq balyq qurastyrǵan, serippelerden – buıra shashty qyzdyń músinin shyǵarǵan. Avtomat qoraptary men tirekterden robot Borıs týǵan, ony bireýler túnde urlap áketpek bolyp, salmaǵyna shydamaı qoıa bergen. Qorpýsy eski motorolerden jasalǵan robot Grıshaǵa dýlyǵa retinde kádimgi temir sháınekti tapqan.
Keıin kosmos taqyrybyndaǵy robot Anatolıı men ıt Reks jaryq kórgen, odan soń qozysyn qushaǵyna alǵan shopan dúnıege kelgen. Shopannyń júzi kútpegen jerden óz aǵasyna uqsap ketken, sheber sol sátte ózi tań qalǵan.
«Dınozavrlar otbasy» kompozısıasyn oılaǵanda ol balapanyn jaryp shyqpaq jumyrtqa izdegen, forma taba almaı qınalǵan. Sosyn jartylaı dóńgelengen órt sóndirgish taýyp, ekige bólgen, sóıtip birden egiz balapan paıda bolǵan.
Kóktemde mangalǵa suranys kóbeıgen shaqta ol tapsyrystardan bas tartyp, músinin aıaqtaýdy jón kórgen. Aqyry jumys sehty toltyryp, sheberhanada oryn qalmaǵan. Sol kezde ol Petropavldaǵy mýzeı aýlasyna músinderdi qoıýdy usynǵan, mýzeı qyzmetkerleri qýana qarsy alyp, kórme uıymdastyrǵan. Kórme sátti ótken, týyndylar sol aýlada qalyp, jurtty áli kúnge qýantqan.
Kásip keńeıgen, komanda ósken
Tımýr dánekerleýmen qatar jumsaq jıhaz óndirýdi bastaǵan. Úsh aıda komandasy 3 adamnan 12 adamǵa deıin ósken, jańa stanoktar men jabdyq alynyp jatqan. Jumys oryndary ashylyp, jergilikti naryqqa ónim usynylyp jatqan.
Otbasy – tirek, eńbek – qýat
Joldasy Natalıamen ol stýdent kezde shańyraq kótergen. Qazir olar Karına esimdi qyzdy, Rýslan, Tamerlan, Amır atty uldardy jáne kenje Kamıla qyzdy tárbıelep otyr. Balalardy ol kishkentaıynan eńbekke baýlyp keledi: sehty jınap, aýla tazalaǵandary úshin óz búdjetine aqsha jınap júrgen.
Úlken uly ındýstrıaldy-azamattyq qurylys mamandyǵyna oqyp jatyr, kenjesi bıyl birinshi synypqa barǵan. Kóp jylǵy balabaqsha kezeńi aıaqtalǵanyna ol muńaıady, nemere súıip, úıdiń kúlkisin kóbeıtýdi qalaıdy.
«Baqyt – otbasy men júrek qalaǵan is. Qalǵanynyń bári ózi keledi» dep túıindeıdi Tımýr.
Bul týraly Qamshy.kz aqparat agenttigi habarlaıdy.
