«Jeltoqsan 86-8»
Zamandasqa hat
Sol baıaǵy kúsheıtilgen, qylmysty eńbekpen túzeý "Qusmuryn" kolonıasy, qysqasha-33shi zona. Alǵashqy alasapyrannyń (etap) basylyp, basqa salǵanǵa kóndige, ornyǵa, ortaǵa ıkemdele bastaǵan shaǵymyz. Az da emes, kóp te emes – jeti jeltoqsandyqpyz. Úlkenimiz Shora Qarabaev, kezinde QazMÝ prorektorynyń oqý isi jónindegi orynbasary (60,65,170-1,146 bap, memlekettik aıyptaýshysy-Kýlbaev, 6 jyl). Jasy úlken demeseń, qazirde bárimizdiń dárejemiz de, quqyǵymyz da teń. Barlyǵymyz da uıymdastyrýshy, basbuzar, alqash, narkomandarmyz – bas erkinen aıyrylǵan. Jumysqa shógir, aqynjandy, marqum Qaıratpen bir kamerada otyrǵan - Quttybek Aımahanov(60,65bap, meml. aıyptaýshy-Ýsenbaev,5 jyl). Muqtardyń poemalaryn jatqa oqıtyn, teatr kórkemsýret ınstıtýtynyń stýdenti, uzyn tura - Dáýletov Jeńis (60,65 bap,meml.aıyptaýshy-A.Aqjarqynova,4jyl) .Jumys pen yńyldap án salýdan jalyqpaıtyn,áp-ádemi daýysy bar - Otarbaev Kenje (60 bap, meml. aıyptaýshy-Qaraqulova,5 jyl). Osynda otbasyn qurǵan, sáýlet qurylys tehnıkýmynyń stýdenti, atyshýly beseýdiń bireýi, "tájelovesimiz"-Taıjumaev Jambyl (60,65,173-1 bap, meml. aıyptaýshy-I.D.Baımuhametov,15jyl) . Aýyr oılarmen, kóńildiń kirlegen jerlerin kúmbirlegen dombyrasymen ashyq ta asqaq daýysymen tańǵa án salatyn, teatr kórkemsýret ınstıtýtynyń stýdenti - Seıtimbetov Úsiphan(65 bap, meml. aıyptaýshy-I.J.Bahtybaev,3 jyl).
Barlyǵyna emshi – ýaqyt, osylaısha aqyryn-aqyryn syrǵyp ótip jatyr, kún ótken saıyn bostandyqty bir taban jaqyndatyp... Promzonada júrip, sol Úsiphannyń bostandyqqa raqymshylyqpen shyǵyp bara jatqanyn estip, ne senerimdi ne senbesimdi bilmedim. Syr bere bastaǵan qos ókpemdi qolyma alyp, barynsha ushyp kelemin. Aıaq asty arqam qozyp, bostandyqtaǵy zamandastarǵa degen saǵynysh pen úmit oty laýlap, kópten oralmaı ketken oı men oramdar óleń shýmaqtaryna aınalyp kete barǵany...
Taýdan qulap
Aqqan sýdyń aryny,
Tas buzady
Degen myna ómirde.
Daryny keń
Adamzattyń balasy
Jara salǵan
Pendeshilik kóńilge.
Iá,zamandas,
Kóńilderde kóp arman
Saǵym bolyp,
Qol sozady sonardan.
Jete almaı,
Jetkize almaı júrmeıik.
Keleshekke,
Kereginshe solardan.
Ýa, zamandas,
Kóńilde kóp suraqtar.
Jaýap qaıda,
Júrekterde turaqtar?
Shyndyq qaıda,
Ádildik qaıda kómilgen?!
Tórine me,kórine me zamannyń...
Tek ýaqyt,
Tarıh qana suraqtar.
Ýa, Uly Dala
Aqqýlary qaıdasyń?
Qane tasta,
Jeke bastyń paıdasyn.
Halqyń mynaý,
Senderden úmit kútken
Ordasynda,
Baqyt toıyn toılasyn!
Qusmuryn.1988 jyl.
Túrmede ótken eki jyl eki aı
22 aqpan meniń ómirimdegi eń jarqyn kún. 1989jyl, Qaraǵandy, "Dolınka" zonasy. Tań atpaı bólmege jaqsy habar keldi, 71 den "grev" kelipti. Jerlesterim zonaǵa, meniń atyma, Talǵattan úlken sálemimen qosa, qomaqty qonaqsyı jiberipti. Palatanyń úlkeni Serik(pıstolet) ózine artylǵan júkterdi jón - joralǵysyna saı, jan jaqqa jóneltýde.
Tar qapastaǵy kishkene de bolsa jınaǵan atyma saı, masattandym ba, kórshi "lokalkadaǵy" qudammen bólisýge shet shyǵyp otyrdym. Bir eki aýyz sózge jetkizbeı zonadaǵy rýpordyń aıǵaılap qoımasy bar ma, sottalýshy - Rahmetov Q. seni DPNK-ǵa kelýińdi talap etemiz. Bas aıaǵymdy jıyp úlgermesten qarý jaraq asynǵan soldattar jetip kelip, aı-shaı joq, eki jaqtap qoltyqtaı otyryp, dedektetip alyp barǵany. Túkke túsinsem buıyrmasyn. Kele sala qaı jerde turatynymdy, qandaı kólikpen jetetinimdi surastyrýda. Túsinbegendikten de bolar, men sol baıaǵy, ádettenip alǵan jaıyma salyp, olardy da alys úsh áripke jumsap jatyrmyn. Sen búgin bostandyqqa shyǵasyń, - degenderine de senerim joq. Qalaısha, 7 jylǵa jaıǵasa bastaǵan kóńilimdi, 2 jyldan endi asty degenimde, "bostandyq", - degen (úsh uıyqtasań túsińe enbeıtin) baqyttyń «fortochkadan» kirgendeı qaǵyp turǵanyn. Palataǵa kelsem dastarhan jaıýly, tóńiregi tolǵan - taǵdyrlastar: Iýra Potylısyn (Óskemen); Aleksandr Zlodeev (Qostanaı); Nursultanov Myrzabek (Semeı); Turysbekov Sáken (Taldyqorǵan); Soltanbekov Nurmuhambet(marqum) taǵy da kórshi palatalardan kelgen qonaqtar, ıne shanshar jer joq. Barlyqtary da kókeılerindegi jaqsy nıetterin jetkizip baǵýda. Bostandyqqa degen barlyq aryz ben nıetterin jetkizýge tyrysýda. Kóp otyrǵyzbaı, aıyl jyıǵyzbastan enip kelgen áskerıler, taǵdyrlastarymmen asyǵa-úsige qoshtasýyma ǵana mursat berip, dedektete tor temirdiń syrtyna ala jónelgeni. Túrme ataýlyǵa apyl-ǵupyl engen basym, týra sol sıaqty, apyl-ǵupyl bostandyqqa da alyp shyqty. Túkke túsinsem buıyrmasyn. Ústimde qap-qara zona formasy, qara qulaqshyn, qara fýfaıka, qara shalbar, qara kerzi etik, qolymda "kesharym", qaltamda bir-eki tal temekim, tutataıyn desem, shyrpym da joq...
Zonany kúzetetin "vyshkanyń" ústindegi qazaq soldaty eken, jaǵdaıymdy túsindi me ,bir tal sirińke suraǵanymda, qorabyn laqtyryp jibergeni. Jaratqan ıem jar bola kór, - dep otyra kettim. Temekimdi aýzyma aparyp, shyrpymen tutata bergenimde ǵana syrtta ekenime kózim jetip, qushyrlana ishke tartpasym bar ma. Sonda ǵana bostandyqtyń dámin sezingendeımin. Dese de, ishki kostúmymnyń qynyna tyǵylǵan, "lezvıelerimdi" tekserip qoıamyn. Shynymen, olar da janymda eken. Endeshe, qorqynyshym artta qalyp, tereń bir dem alyp, qaıdasyń Qaraǵandy, - dep, kesharymdy sol jerde órtep, ishindegi keregin qoınyma salyp alyp, tartyp otyrdym. Avtobeketke kelsem báriniń kózi mende kórinip, Abaı degen jazýy bar avtobýsqa otyra saldym. Janymda qazaq jigiti, men oǵan jaǵdaıymdy túsindirip álekpin, ol da túsingendeı, menimen Qaraǵandyǵa barýǵa kelisimin berdi. Avtobýstan túsken sátte men odan kóz jazyp qaldym, qorqyp qashyp ketken de bolar. Taksıst jigitke Qaraǵandy dep edim kelise ketti. Qalaǵa jaqyndaǵanda men de erkinsip, qaryndasym men kúıeý balam turatynyn aıtyp, tort pen konák ala salshy ,- dep aqsha usyndym.Ol dúkenge kirip, baryn alyp keldi, qazaqı azamat eken. Aıtqan meken jaıǵa ákelip tastady. Jataqhana. Biletinim, kenje qaryndasym - Baqyt, jaqynda turmysqa shyqqan. Kúıeý balam - Asan men jezdem – Slámbek jaqynda «svıdankaǵa» kelip ketken bolatyn. Túrim qorqynyshty bolar, suraǵandarymnyń bári Baqytty bilmeı shyqty. Bir kezde ǵana qarshadaı qara qyz tanıtyn bolyp shyqty, jarmasyp alǵanym bar ma. Ol alǵashynda qoryqqanymen, keıinnen turatyn jataqhanasyna aparýǵa kelisti. Ekeýmiz taksı ustap KarMÝ-dyń jataqhanasyna tartyp turdyq. Súıinshisi seniki, - dep dos qyzyn jataqhanasyna jiberip , ózim dalada tosyp turdym. Olar jataqhanada bolmaı shyqty. Kúıeý balamnyń kýrstastardy aldymnan kútip alyp, bólmesine aparyp, asty-ústime túsip jatyr. Men sener senbesimdi bilmeımin. Qarsy alǵandar zań fakúltetiniń stýdentteri...
Osydan keıin baıqap kór, zańnyń qandaı ekenin?!...
P.S: Qaryndasym Baqyt meni kóre sala, Sen qashyp shyqqan joqsyń ba?, - dep óz kózine ózi senbegeni áli kúnge esimde. Joq. Men eshkimnen, eshqashanda qashqan emespin. Meni bosatty, keıinnen tolyǵymen aqtady.
(Jalǵasy bar)
Pikir qaldyrý