2016 jyly "Time" jýrnaly adamzat tarıhyndaǵy eń yqpaldy jáne mańyzdy sýretter toptamasyn jarıalady. Osy sýretterdiń bir sypyrasyn «Qamshy» portaly jýrnalıs Aıymgúl Oralqyzynyń oner.kz-te jarıalanǵan materıalyn silteme bere otyryp usynbaq.
Terezedegi kórinis. Le Gra
1826 jyl
Jozef Nısefor Neps
Adamzat tarıhyndaǵy eń alǵashqy fotosýretti jasaǵan adamnyń naǵyz ónertapqysh ekeni aıtpasa da túsinikti. “ Terezedegi kórinis” atalatyn birinshi gelıogravúrany Jozef Nısefor Neps esimdi fransýz azamaty túsirgen. Ónertapqyshty beıneniń kóshirmesin alýdyń jańa joldary qyzyqtyratyn. Sol joldardy tabý maqsatynda Neps shyǵys Fransıanyń Sen-Lý-de-Varenn qalasyndaǵy Gra eldi mekeninde ornalasqan sheberhanasyna arnaıy qurylǵy ornatady. Ol obskýr kamerasy dep atalatyn. Atalmysh qurylǵy kún sáýlesi arqyly beıneniń tikeleı kóshirmesin jasaıtyn. Sheberhana terezesindegi kórinisti fotosýretke túsirý Neps myrzanyń 14 saǵat ýaqytyn alypty. Tynymsyz elgezektik pen tózim nátıjesinde adamzat tarıhyndaǵy eń alǵashqy fotosýret alyndy. Nepstiń eńbegi fotoóner salasynyń negizin qalady desek artyq aıtqandyq bolmas.
Keıin ol Lýı Dager esimdi sýretshimen birlese jumys jasady. Sýretshiniń dagerotıpti atalyp ketken túsirilimderi fotoóner salasynyń damý úderisin jańa deńgeıge kóterdi. Al, tarıhı sýrettiń túpnusqasy qazirgi tańda Tehas shtatynyń Ostın qalasyndaǵy zertteý ortalyǵynda saqtaýly tur.
Tampl Býlvary
1839 jyl
Lýı Dager
Men jaryqty aýlap alyp, qapasqa qamap qoıdym. Kún men úshin sýret salýǵa májbúr boldy.
Lýı Dager
Parıjdiń Tampl Býlvarynda jumys istep júrgen aıaq kıim tazalaýshy óziniń adamzat tarıhyndaǵy eń yqpaldy fotosýret túsirýshi atanaryn bildi me eken?! Onyń esimi Lýı Dager bolatyn. 1839 jyly Lýı jasaǵan sýret – adam sulbasy beınelengen alǵashqy foto týyndy edi. Dagerge deıin adam kelbeti tek qylqalam sheberleriniń kartınalarynda ǵana beınelengen bolatyn.
Ólim kóleńkesiniń alqaby
1855 jyl
Rodjer Fenton
«Ólim kóleńkesiniń alqaby» fotosýretinde jol ústinde shashylyp jatqan jarylǵysh zattar beınelengen. Bir qyzyǵy bul sýrettiń ekinshi nusqasy da bar bolyp shyqty.
Rodjer Fenton – adamzat tarıhyndaǵy alǵashqy áskerı reporter.
Avraam Lınkoln
1860 jyl
Metú Bredı
1860 jyly aqpan aıynda Avraam Lınkoln Nú Iork qalasyna arnaıy kýper Odaǵynyń aldynda sóz sóıleý úshin kelgen.
«Lınkoln syrt kózge tym uzyn kórinetin moınyn jeıdeminiń jaǵasymen jasyryp, daıyn bolǵan soń naǵyz saıasatkerge tán qalypta sýretke tústi. Keıin prezıdent bolǵan soń, Lınkoln «Meni prezıdent qylǵan Bredıdiń sýreti» dep qaljyńdaǵan eken.
Entıtem máıiti
1862 jyl
Aleksandr Gardner
Entıtem shaıqasy –AQSH-taǵy Azamat soǵysy kezinde oryn alǵan shaıqas. 3600 adam mert bolǵan «amerıka tarıhyndaǵy eń kóp qan tógilgen birkúndik teketires» degen ataýmen belgili. Sýrettiń avtory Aleksandr Gardner shaıqas ornyna eki kún ótkennen keıin kelgen. Ólikter mekenine aınalǵan ózen jaǵalaýynda birneshe sýretter jasaıdy. Metú Bredı onyń sýretterinen «Entıtem máıiti» ataýymen kórme uıymdastyrady.
