Qanat Qabiken
Aq bulttardyń atyzyn jyrtyp aı soqasy attanyp barady. At tuıaǵynan sharshaǵan batyr taýlar bastaryn túıistirip, uzaq-uzaq uıqyǵa ketken. Al tómende arqasyn altyn kúreńge sıpatyp Dnepr aǵyp jatyr. Sarmattardyń batyr uly Tomýrýl Dneprge qoıý kóleńkesin qulatqan qart jartastyń qabaǵynda Greıkesti uzaq kútti. Greıkes taıpa aqsaqaly Agıdanyń sulý qyzy bolatyn. Greıkestiń atqan oǵy jerge túspeıtin sadaqshy ekenin hazar taıpasy ǵana emes, búkil sarmattar biletin. Al sarmattar jaýyna degen qanisherligimen jalpaq álemge tanymal edi.
Nege ekeni beımálim, Greıkes ýádeli jerge keshigip keldi. Saǵynǵan jigitiniń salaly saýsaqtarynan qysa, únsiz aımalasty. Dneprdeı tolqyǵan júrekter maýqyn basyp qaýysha jer-anadan, ot áýlıesinen, sarmat dalasynan ózderine baqyt tilesti. Tomýrýl sheksiz súıispenshiligin aıtpaq edi, Greıkestiń azaptana kúrsingenin, jap-jaryq aı sáýlesinde jarqyraǵan jas tamshylaryn baıqady.
– Greıkes, sen shynymen sol baıaǵy sheshimińnen asa almadyń ba? Sen ahmenderdi de adam deısiń be? Ottan jaralǵan sarmattarǵa Allanyń enshisi ákeń Agıdanyń halqyna qylysh siltegen Kır jasaqtaryna da búıregiń buryla ma? Túsinbeımin, múlde túsinbeımin.
– Tomýrýl, keshir meni, adam qanyna qolymdy malǵym kelmeıdi. Múmkin ol ózim úshin, múmkin sen úshin bolar. Biraq men…. Tomýrýl, men seni súıemin. Oǵan mynaý sheksiz sarmat dalasy kýá. Mynaý Dnepr de kýá. Ot áýlıesi aldynda ant isheıin…
Grekes jasaqtardyń qostarynan kóterilgen tútinge kóz jiberip aýzyn jybyrlatty. Batyr sarmat Tomýrýl aı jaryǵyna shaǵylysyp, kúmisteı jarqyraǵan dýylǵasyn ustap, tereń oıǵa shomdy.
Al tómende arqasyn altyn kúreńge sıpatyp Dnepr aǵyp barady.
***
Ońtústik Oral men Dneprdiń soltústigin mekendegen sarmattardyń dástúrge aınalǵan dala zańynda árqandaı bir sarmat qyzy qas dushpanynyń qanyn shashpaı kúıeýge shyqpaıtyn. Úılený jasyna tolǵan qyzdar maıdanǵa suranyp shyǵyp, at oınatyp, erlik kórsetkesin, taıpa aqsaqaldarynan bata alyp basyn quraıtyn. Greıkes te úılený jasyna toldy. Sary jazyqta sandaǵan azýly ańdardy atyp ta atyn shyǵardy. Biraq áli maıdanǵa suranǵan emes. Súıgeni Tomýrýl eki jyldan beri hazar jasaqtarynyń jasaq basy bolyp keledi. Urys saıyn oljasyz qaıtqan kezi joq. Sarmattarsha aıtqanda «Táńiriniń ózi jibergen qolbasy» edi.
– Jasasyn, Agıda!
– Jasasyn, Tomýrýl!
– Ot áýlıe qoldasyn!
Alystan otty qorshaı urandaǵan jasaqtardyń daýsy estiledi. Greıkes únsizdikti ózi buzdy.
– Batyrym, álgi bir parsynyń basyn alǵan kún esińde me?
– Qasybirin aıtasyń? – Tomýrýl aqyryn jymıdy. – Ózderi ıe bolmaǵan basyna men qaıdan ıe bolaıyn?!
– Batyrym-aý, ákem Agıdanyń qostyń aldynda óz qolymen shaýyp óltirgen álgibirin aıtam. Sol kúnnen bastap úreıli tús kóremin. Ylǵı da appaq aqqýdyń qanatyndaı qos qanatty jebe artymnan qalmaıdy. Tomýrýl, shynynda úreıli kún keshýdemin. Anaý denesiz bastardy Táńir aldynda qalaı keziktiremiz? Tomýrýl, olar da adam ǵoı, biz Kırlermen kelisimge keleıik. Dneprdiń qalǵan jeri de jeter. Onsyz da biz jaýlaǵan jer az ba? Tomýrýl, keshir meni. Jer-ana aldynda keshir!
Ejelden jylaǵan áıeldi jek kóretin Tomýrýl betin buryp, eshteńe estimegendeı uran shaqyryp jatqan jasaqtaryna qaraı aıańdady. Greıkes basyn kótermesten atylyp baryp ahmen jasaǵynyń aıaǵynan sheship alǵan etiginen súıe:
– Batyrym, sensiz qalaı kún keshemin? Sarmattardyń dástúri qurysyn, qan tókpeımin… Biz… Biz keteıik. Dneprden alys keteıik, – dep egilip ketti. Tomýrýl sarmattarǵa tán qaısarlyqpen qyzdyń qushaǵynan aıaǵyn sýyryp aldy.
– Greıkes, qatelespe. Meniń mahabbatyma mynaý ashyq aspan kýá.
Ol dál qazir barlyq juldyzyn qadaǵan jomart aspanǵa kóz saldy.
– Biraq men eshqaıda ketpeımin. Múmkin men de olarmen Táńir aldynda bassyz kezdermin. Biraq batyr Tomýrýl qan tókpegen qatyn aldy degen sózge qalǵym kelmeıdi. Sen jaýyńnyń basyn alǵan kúni ǵana menimen úılenýge quqyqtysyń, al mynany! Mynamen qolbasy Kırdiń de saýytyn sógersiń…
Grekes basyn kótergende aldynda shanshýly turǵan bolat jebeni adymdap basyp alystap bara jatqan Tomýrýldy kórdi. Qulaǵyna tolqyndardyń jarǵa keýdesin soqqan rıtmdi daýsy estildi.
***
Ertesi taıpa aqsaqaly Agıda búkil jasaqtarǵa aq boz at soıyp, tasattyq bergizdi de, Tomýrýldy qasyna senimdi eki saılaýyt sarbaz qosyp saparǵa attandyrdy. Qaıda jibergenin qyzy Greıkeske de aıtpady. Tek olar ketken jaqqa uzaq qaraǵan Agıdanyń janarynan Tomýrýldyń uzaq saparǵa attanǵanyn, az kúngi sapar emestigin ańǵardy.
Kúnder ótip jatty. Greıkesti saǵynysh meńdetti. Kúni boıy Tomýrýldyń bergen jebesin keýdesine qysyp, sonaý alysqa, batyry ketken alysqa kóz tigýmen boldy. Ýaqyt ótken saıyn salmaǵy aýyrlaǵan saǵynyshpen qosa hazar taıpasyndaǵy san márte qandy soǵysta erlik kórsetken Barıgon sulýdyń janaryndaǵy qyzǵanysh oty Greıkeske bárinen de Tomýrýldy bıik kórýge aparyp soqty. Sosyn júregi atsha týlaǵan sarmattyń batyr qyzy ákesi joryq jylqysyna eriksiz er saldyrdy. At ústinen Tomýrýldyń bergen bolat jebesin ǵana ilip alyp, Dnepr boıyn qýalap, ıendegi qara ormanda bekinis quryp jatqan Kır ordasyna qaraı tarta jóneldi.
Aýyzdyǵyn qarsh-qarsh shaınaǵan qara tulpar kóp ótpeı orda mańyndaǵy qostarǵa da taıady. Albyrt qyzdyń qan jaýǵan janaryna esh nárse kóriner emes. Ol tek Kırdiń sorly jasaqtarynyń tezdep aldynan kezigýin tiledi. Sálden soń qart emen aǵashynyń arsymen jan ushyrtyp kele jatqan áldebir Kır jasaǵyn bolyt jebemen tartyp qap janyn jahannamǵa jiberdi de, dushpanynń basyn kesip qart terektiń qalqasymen tartyp berdi.
Elirgen tulpar oqtaı zýlady. Qulaǵyna áldebir úreıli jańǵyryq emis-emis estilip keledi. Mahabbat sezimi jeńgen Greıkes qaıdan elesin?! Tipti Tomýrýldýń jolynda bir emes, myńdaǵan ahmenderdiń basyn ala beretindeı sezildi. Erteń-aq Tomýrýlmen úılenetinin, erteń-aq Tomýrýldyń qushaǵyna jatatynyn jalpaq dalaǵa aıǵaılaı shapty.
Biraq, sorly Greıkestiń qolyndaǵy neshe kún Kır ordasynda tutqyn bolyp, ahmendershe kıinip, jaraly janyn alyp qashyp kele jatqan Tomýrýldyń basy edi…
Alysta, sonaý alysta erteń ertemen Greıkesti qushaǵyna alýǵa asyqqan Dnepr tolqyndary shýlaıdy…
