1998 jyldyń qysy. Kentaý qalasynda turatynmyn. Sol jyly qys qatty bolyp, qalada jaryq ta, jylý da túgel toqtaǵan. Úı sýyq, Eki adamdyq jalǵyz kereýette áıelimiz ekeýmiz 4 balany ortaǵa alyp, alty qabat ala kórpeni jamylyp, búrseń qaqqan bóbekterdi tań atqansha qushaqpen jylytyp, dembil-dembil saýsaqtaryn ystyq erinmen úrlep jatatyn zaman. Degenmen, úı sýyq eken dep, buıyǵyp jata berýge taǵy bolmaıdy. Sábılerge talǵajý bolar nápaqa kerek. Elde qarjylyq daǵdarys, alty aı jalaqy almaǵanbyz. Sodan Túrkistanǵa qatynap jumys isteýge týra keldi. Búgingideı emes, taksıdiń qat kezi. Eski shaharǵa eski «pazıkpen» mıtyńdaısyń. Bala kezden avtobýstyń tereze jaǵyna otyryp alyp, uzaq jolda oıǵa batqandy jaqsy kóretinmin. Osyndaıda kóbine yńyldaýmen ýaqyt ótedi.
Birde jumystan qaıtyp kele jatyp, avtobýs ishinde kókeıime áýen kele qalmasy bar ma! Úıge keldim de, nota bilmegendikten, eski ádetpen álgi áýendi dereý magnıtofonǵa jazyp qoıdym. Jalpy, qaı ándi jazsam da, osylaısha «negizdep» alatynmyn. Sodan arada biraz ýaqyt, shashamen alty aıdaı merzim ótip ketken bolý kerek, álgi áýendi jazyp qoıǵanymdy umytyp ta ketippin.
Avtobýsta tanys áýen qulaǵyma qaıta keldi. "Qaıda estidim, bul kimniń áni?" deımin ishteı kúbirlep. Sózi qandaı? Tanys áýen ekeni aqıqat. Esh esime túsire almadym. Kópke deıin yńyldap júrdim.
Sodan demalys kúni balkondaǵy qalǵan-qutqan otyndy tamyzyq etip, eski "býrjýıkamen" úıdi jylytyp aldym da, magnıtofondy qosyp, shyǵarmashylyq jumyspen aınalyspaqqa bekindim. Álgi «belgisiz» áýendi yńyldap qoıamyn arasynda. Oıpyrmaı-aı deseńshi, magnıtofon ishinde men izdegen áýenim tur! Esime sap ete qaldy, avtobýstaǵy áýen, men izdegen áýen! Dereý jańa ánime sóz jazar aqyn izdeı bastadym. Mahabbat áni bolatyny sózsiz. Kentaýda aqyn kóp, biraq maǵan ózi avtotransport salasynda qyzmet etse de mahabbat lırıkasyn tógiltip jazar Rahym Balabıev unaıtyn. Ol tusta Rahańnyń 70-ten asyp qalǵan shaǵy. Áıtse de «mahabbat taqyrybyndaǵy ánge sózdi ǵashyqtyq dertine mas bolyp, kúnde ǵashyqtyq ǵazaldaryn terbep júrgen jastaý aqyn jazý kerek shyǵar» degen kúmánim de joq emes edi. Sóıtse de:
Kel, janym, kelshi, qurbym, altynym eń,
Shýaqtap mahabbattyń bal kúnimen.
Túsindim, túsindim men barlyǵyn da,
Ózińe ǵashyq bolý arqyly men, –
dep jyrlaıtyn Rahym Balabıevke toqtadym. Dereý telefon soǵyp, qart aqynǵa bolashaq ánniń ıdeıasyn aıttym. Án sóziniń ishinde yntyzar súıgenine qoly jetpeı qalǵan armandy jannyń júrek lúpilindeı bolyp «nege, nege» degen sózder júrsinshi dep qolqa saldym. Rahym aǵa da, janyna jaqyn taqyryp bolǵan soń ba, syltaý aıtyp qashqaqtaǵan joq. «Jaraıdy» dedi. Arada jarty saǵat ta ótken joq, telefon bezek qaqty. Tutqany kótersem – Rahań. «Jazyp al, án sózi daıyn!» deıdi.
Aq kóńildim, aq armanym,
Ne bolyp júr saǵan, janym?
Qanshama ret oılansam da,
Qupıańdy taba almadym.
Nege, janym, úndemeısiń?
Sensiz kúnim tún degeısiń.
Nege, nege qyzǵaldaqtaı,
Ajarlanyp gúldemeısiń?
Túsime de jıi enesiń,
Súıem deısiń, sendiresiń.
Nege, nege sezimińdi,
Janbaı jatyp sóndiresiń?
Sensiz atpas quba tańym,
Sensiz qalaı gúl atamyn.
Júregimniń qalaýy ma eń,
Nege seni unatamyn?
Óziń ediń aıbynym da,
Túsirmeshi qaıǵy-muńǵa.
Kel, júzeıik, kelshi, qurbym,
Mahabbattyń aıdynynda.
Dereý jazyp aldym da, áýenge sala qoıdym. Quıylyp tur. Ádette aqyn sózin án ıirimine keltirý úshin birdi-ekili tusyna azǵana ózgeris engizetinsiń, bul joly olaı bolǵan joq. Án osy sózge, sóz osy ánge arnalyp jazylǵandaı úılese ketti...
(Beınejazbada: Talantty rejıser Nurqanat Jaqypbaıdyń shákirtteri, Astanadaǵy Jastar teatrynyń ártisteri Azamat Esqulov pen Jandáýlet Bataı "Tańsholpan" telebaǵdarlamasynda)
Bekjigit Serdáli
