Qoǵam qaıratkeri Petr Svoık aktobetimes.kz tilshisine zeınetaqy júıesi jóninde suhbat berdi. Qoǵam kókeıinde zeınetaqy qarjysy jóninde saýaldar kóp bolǵandyqtan, suhbatty aýdaryp basýdy jón kórdik.

“Zeınetaqy jarnasyna qaıyrymdylyq sekildi qaraıdy» deıdi qoǵam qaıratkeri.

«Zeınetkerlik júıesi shatasyp ketkeni sonshalyq, eshkim túsine almaıtyn shyǵar» dep ázildedi Petr Svoık.

«Eń qyzyǵy birneshe jyl buryn shýmen  «Biryńǵaı zetınetaqy qoryn» quryp edi, endi qaıta jeke qolǵa bermek. Iaǵnı birdeńeni qorlaǵysy kelse, zeınetaqyny nysanǵa alady.

Sondyqtan mennen keńes, zeınetaqy qorlaryna qaıyrymdylyq retinde qarańdar. Kimde-kim resmı túrde jumys istese odan suramastan jalaqysynyń 10% alyp otyrady. Bul bıliktiń kedeıligi men olıgarhtarǵa beriletin salym dep esepteńizder. Nátıjesinde zeınet jasy jaqyndap qalǵandarǵa qansha tóleıdi deısizder? Olardan kásibı ómirinde tartyp alynǵanynan az tóleıtinin anyq. Burynǵy jalaqasynyń 10% emes, 9%, 8% alady. Al jastarǵa zeınetaqy týraly múlde oılamasa da bolady. Olar zeınet jasyna kelgende múlde basqa júıe jumys isteıdi. Buǵan fılosofıalyq turǵydan qaraý kerek. Sebebi sizder kedeı adamdarǵa sadaqa beresizder, meıramhanalarda shaıpul qaldyrasyzdar.  

Sizdiń oıyńyzsha, zeınetaqy júıesi ne úshin qajet boldy?

Shyn mánisinde, zeınetaqy júıesiniń zeınetaqyǵa eshqandaı qatysy joq. 1998 jyly ony qurǵanda ortaq júıeniń ornyn basady dep oılastyrylǵan. Alaıda ortaq júıe qalaı boldy, solaı qaldy. Eshteńe ózgermedi. Kez-kelgen zeınetke shyqqan qazaqstandyq óte az zeınetaqy alady. Bılik halyqtyń narazylyǵynan qaýiptenip, qandaı da bolmasyn aqsha tóleýge tyrysady.

Zeınetaqy qarjysy ózdiginen joq bolyp ketýi múmkin emes pe?

Zańda zeınetke shyqqan adamǵa ınflásıanyń orny toltyrylady dep kórsetilgen. Naǵyz ınflásıa baǵanyń ósýinen tómen ekeni belgili. Biraq mardymsyz aqsha bolsa da tóleıdi.  

Iaǵnı jastar qazirden bastap qartaıǵan shaǵynda dárige zeınetaqysy jetpeıtindigi týraly oılanýy kerek pe?

Men 10 jyl boıy zeınetaqyǵa ómir súrip kelemin. Ol kóligime eki ret janarmaı  quıýǵa ǵana jetedi, boldy. Qoǵamdyq jumystar, tarıf pen energetıka jóninde keńes berý arqyly kún kórip júrmin. Jastarǵa aıtar aqylym – dúnıege bala alyp kelip, oqytyńdar. Bul zeınetaqy qoryna qarjy quıýdan senimdirek.