Orys otarshylary Rossıadaǵy basqa halyqtardy

 maımyl oınatqandaı qyldy. Bárin bir shybyqpen aıdady.

                                                                           Mirjaqyp Dýlatov

- Bular netken topas jan!

- dep, árkim-aq jazǵyrǵan,

Bul qazaqty o bastan

«Aǵasy» eken azdyrǵan.

Qoryqqandar qoryqsyn,

Aıtam aıtar sózimdi.

Qorlyǵynan orystyń,

Halqym qansha ezildi.

Az bolǵandaı bul taǵy,

Bı satylyp aqshaǵa,

Abylaıdyń urpaǵy

Tyńshy boldy patshaǵa.

Ázázilge tutylyp,

Úkim kútip keńesten,

Áýlıeler tuqymy

Bir-birimen egesken.

Túrme bolyp tozaǵy,

Zań tarmaǵy qınap ár,

Qudaı qosqan qosaǵy

Bolyp shyqty zınahar.

Bulqyp talaı kelbettim

Súndetsizdiń astynda,

Kórmegen bop men kettim,

Qara betti bastym da.

Taýsylmaıdy, dosym-aý,

Mundaı muń men zar-ánim.

Jyrdy jyrlap osynaý,

Jylap ótip baramyn.

NE BOLYP KETTİ ZAMANYM

Umyt bop oıyn-kúlki, jaras qylyq,

Ázázildi jaısańmen talastyryp.

Myna zaman áli de bara jatyr

Ulttyǵynan qazaqty adastyryp.

Aspanǵa atyp júrgende bórigimdi,

Kóre almaı-aq júr eken kórimimdi.

Ólip jatsań, aýzyńa sý tamyzbaı

Attap keter túri bar óligińdi.

Umyt qylyp Uıat pen Ardy myna,

Jabaıy bop ketken be barlyǵy da?

Kózinde – nur, júzinde – Iman bolsa,

Jylamas em joqtyq pen tarlyǵyna.

Kózinde – qan, júzinde – jymysqylyq,

Qan tógýdi kásip qyp, «jumys» qylyp,

Aqshaly azǵyn bir túnge áketedi

Áıelin erimenen urystyryp.

Arýymnyń tósinde maýqyn basyp,

Bolǵannan soń qarqyldap, qaýqyldasyp,

Jat eldikter otyrsa vıskı iship,

Dindes ulttar kúledi aýzyn basyp.

Kótere almaı qorlyqtyń nala júgin,

Aqtaryp-aq jatsa da dala muńyn,

Arsalańdap jetesiz jigitter júr,

Biri – qyzyl, biri – kók balaǵynyń.

Urpaǵyńnyń azaısa azbaǵany,

Janyń qaıtip, qazaǵym, jaz bolady?

Sańylaýsyz, sanasyz jetkinshegiń

«Mersedeske» mingenge máz bolady.

Jańa ǵasyr! Jaıǵan soń keregeńdi,

Talaı urpaq tórińe keler endi.

Táýelsiz qazaqpyn deı alasyń ba

Shúldirletseń oryssha nemereńdi?!

Táýelsizdik aldyq, - dep, - aldyq tegin,

Beker eken áýezdi án kútkenim –

Mıym shanshyp barady «rok-toptan»

Gólf oınap jatqanda máńgúrtterim.

Ylaqqan jurt baǵytsyz kemedegi

Shýyldasyp: «El boldyq!» - degen edi.

Mıyma áli kirmeıdi – qaıdan aldy:

Qazaqta joq jańa sóz «Egemendi».

Aıta bersem, taýsylmas qaıǵym taǵy

Men eskeksiz qaıyqpyn aıdyndaǵy.

«Es kirgiz, - dep, - qazaqqa»

Bir Alladan

Tilek aıttym qos qoldy jaıdym-daǵy!

                                                      Áýmın!