«Zeınolla Sánik jáne ulttyq rýh». Dál osyndaı ataýmen Semeıdegi oblystyq Abaı atyndaǵy ámbebap kitaphanasynda belgili jazýshy, etnograf, pýblısıs, Qazaqstan jazýshylar Odaǵynyń, sondaı-aq, Qytaı memlekettik jazýshylar qoǵamynyń múshesi Zeınolla Sánik pen onyń jary Shámshabaný Hamzaqyzynyń kóp tomdyq shyǵarmalar jınaǵynyń tanystyrylymy ótti.

Qazaqta ult rýhanıatyna qyzmet etken jandar jeterlik. Ásirese buǵan arǵy betten kelgen aǵaıyndar orasan úles qosty. Osy rette Zeınolla Sániktiń óresi bıik. Ol qundaqtalǵan qundylyqtardy tirnektep jınaqtap, ulttyq mádenıettiń jańǵyrýyna septesken nartulǵa. Jazýshynyń «Qarakereı Qabanbaı», «Has batyr Qabanbaı», «Tuǵyryl han», «Demejan batyr», «Halyq kúıshisi Qaıraqbaı» jáne «Baspaı» syndy irgeli eńbekteri talǵampaz oqyrmannyń joǵary baǵasyn aldy.

-Birinshiden Zeınolla Sánik jazýshy deıtin bolsaq, ol kisi 20-dan asa áńgime, 4 hıkaıat jáne 2 roman jazǵan. Al fólklor tanýshy retinde Qazaqstanda joq materıaldardy Qytaıda jınap, zerttep elge ákep, jaryqqa shyǵardy. Mysaly mynandaı jaǵdaı boldy. Almatyda Maqsut Shafıǵı degen ǵalymmen áńgimelesip otyryp, Qabanbaı batyrdyń 300 jyldyq mereıtoıyna osy Zeınolla aǵada atsalysqanyn bildim. Máselen qazaqtyń bas batyryna arnalǵan ańyz-jyrdyń barlyǵy Qytaıda saqtalǵan eken. Ony elge ákelip, nasıhattaǵan birden-bir tulǵa osy Zeınolla Sánik. Budan bólek, ol kisi etnografıa salasyna aıtarlyqtaı úles qosty. Umyt bolǵan salt-dástúrlerdi jańǵyrtty desem qatelespeımin. Sol sekildi qazaqtyń dástúrli emshilik óneri jaıly da tolymdy eńbekter qaldyrdy, — deıdi Súleımen Demırel atyndaǵy ýnıversıtettiń dosenti, fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty Joldasbek Mámbetov.