Revolúsıaǵa deıingi jyldary Peterborda Karl Býlla (1853-1929) degen fotograf ótken. Ony orystar «reseılik fotoreportajdyń atasy» sanaıdy. 1875 jyly Peterbordan óziniń jeke fotoatelesin ashqan. 1897 jyldan bastap túsirgen sýretteri ataqty «Nıva» jýrnalyna jarıalanǵan, - dep jazady «Abaı» portaly.
Karl Býlla kóbine bal keshterin, sherýlerdi, memleket qaıratkerleriniń resmı kezdesýlerin, ǵımarattardyń ashylý saltanattaryn, sporttyq jarystardy, belgili adamdardyń mereıtoılary men jerleý rásimderin túsirgen. Odan bólek talaı tarıhı tulǵany sýretke tartty. Sonyń ishinde ataqty sýretshi Ilá Repınniń, orys aqyny Korneı Chýkovskııdiń, suńǵyla jazýshy Lev Tolstoıdyń sýretterin tarıhta qaldyrdy.
Karl Býlla.
Býlla bizdiń qaımaqtarymyzdy da obektıvinen tys qaldyrǵan joq.
Ataqty palýanymyz Qajymuqan Muńaıtpasulyn, Alashorda úkimetiniń tóraǵasy Álıhan Bókeıhannyń, basqa da ultymyzdyń uly tulǵalaryn fotoǵa tartty. Fotograf Qajymuqannyń sýretin 1912 jyly túsirgen. Osy jyly Peterborda klasıkalyq kúresten (búgingi grek-rım kúresi) halyqaralyq chempıonat ótken. Chempıonatqa álemniń sol kezdegi eń myqtylary qatysqan. Mine, sol chempıonat qarsańynda Karl Býlla palýandardy óziniń Peterbordaǵy fotoatelesine shaqyryp, jeke-jeke sýretke túsirgen. Bul sýretter kezinde «Rýsskıe bogatyrı» degen atpen fotoreportaj bolyp jarıalanǵan.
(2 sýret) Jas Qajymuqan. 1912 jyl, Peterbor, K.Býlla túsirgen
Al Býllanyń Bókeıhanǵa qatysty sýretteriniń kóbi Álıhannyń Birinshi Dýma depýtaty kezinde túsirildi. Alaıda, 1906 jyldyń 8 qańtarynda Dala ólkesi general-gýbernatorynyń negizsiz jarlyǵymen Pavlodar túbinde tutqyndaldy. Odan ári Omby asyrylyp, bas-aıaǵy tórt aıdaı túrmede otyrdy.
(3 sýret) Álıhan Bókeıhan – Dýma depýtaty. 1906 jyl, Peterbor, K.Býlla túsirgen. (3- sýret Bolat Múrsálimniń "Alash avtonomıasynyń áskeri" atty kitabynda jarıalanǵanyn eskertemiz).
Al túrmeden shyǵyp Peterborǵa endi jetkende, patshanyń úkimimen Dýma taratyldy. Buǵan qarsy bolǵan Dýmanyń birneshe depýtaty narazylyq aktisin qabyldaý úshin Fınlándıanyń Terıokı mekenine jınaldy. Narazy eks-depýtattardyń arasynda bizdiń Álıhan da bar bolatyn. Olar halyqty patshanyń buıryǵyna baǵynbaýǵa shaqyryp, «Vyborg úndeýine» qol qoıdy. Terıokıdegi osy tarıhı sátti Karl Býlla bastan-aıaq sýretke túsirgen eken. Buǵan deıin baspa betinde jarıalana qoımaǵan Álekeńniń sýretteri osy Býllanyń arhıvinen tabylyp otyr.
(4 sýret) Álıhan «Vyborg úndeýi» jarıalanǵan gazetti qoltyǵyna qysyp, temekisin tartyp tur. 1906 jyl, Terıokı, K.Býlla túsirgen
Býllanyń Terıokıde túsirgen sýreti munymen bitpeıdi. «Rýsskoe slovo» gazetimen birge shyǵatyn «Iskry» jýrnalynyń 1906 jyldyń 30 maýsymyndaǵy №30 sanynda «Vyborg úndeýine» qatysty birneshe sýret jarıalanǵan eken. Bul jerden de Álıhan Bókeıhannyń beınesin kórip, tóbemiz kókke bir eli jetpeı qaldy. Jýrnaldyń 389-betinde baq ishinde jınalys quryp jatqan Dýmanyń eks-depýtattarynyń sýreti basylypty. Osy sýrettegi oryndyqqa jaqsylap jaıǵasyp, qyrynan qaraǵan kúıi tereń oıǵa shomyp otyrǵan adam – bizdiń Álıhan Bókeıhan.
(5 sýret) Oı qushaǵyndaǵy Álıhan. 1906 jyl, Terıokı, K.Býlla túsirgen
Bul sýretke qatysty álıhantanýshy Sultan Han Aqqululy: «Álıhan İ Dýmanyń kúshtep taratylýyna narazy bolyp, Vyborg qalasynyń irgesindegi Terıokı mekeninde 200 depýtatpen birge áıgili «Vyborg úndeýine» Sálimgereı Jantórın ekeýi 10 shildede qol qoıdy. Myna sýret sol Terıokı mekende túsirilgen. Sýretti alǵash ret kórip otyrmyn. Meniń 1992 jyly tapqanym «Vyborg úndeýine» qol qoıyp bolǵan soń túsken toptyq sýret bolatyn», – degen túsinikteme berdi.
(6 sýret) Álıhan sol jaqtan ekinshi qatarda ekinshi bolyp tur. 1906 jyl, Terıokı, K.Býlla túsirgen
Dál osy Terıokıde túsken taǵy bir sýretinde Álıhan dastarhan basyna jaıǵasypty. Eks-depýtattar «Vyborg úndeýine» qol qoıyp bolǵan soń, osy tarıhı sátti atap ótkenge uqsaıdy. Ataýǵa turarlyq sát qoı, sebebi bulardyń bári de patshanyń ádiletsizdigine narazy boldy. Ony taqtan taıdyrýǵa tyrysty. Ókinishke qaraı, sońynda bári de qatań jazalandy. Sonyń ishinde 1907 jyly Peterbor sot palatasynyń arnaıy soty Álıhan Bókeıhandy 3 aıǵa túrme jazasyna kesti. Úndeýge qol qoıǵany úshin Semeı túrmesine qamaldy. Depýtat bolyp qaıta saılanýyna tyıym salyndy. Tipti, gazet-jýrnal shyǵarýyna da shekteý qoıdy. Sonyń kesirinen Álıhan Bókeıhan «Irtysh», «Omıch» jáne «Golos stepı» gazetterin shyǵarǵanda bas redaktory retinde basqa kisilerdiń esimin kórsetýge májbúr boldy.
(7 sýret) Alǵashqy depýtattar dastarhan basynda. 1906 jyl, Terıokı, K.Býlla túsirgen
Terıokı mekeninde túsirilgen bul sýretterdi Karl Býlla túsirgenin qaıtalap aıtamyz. Osy sýretterden Býlla serıa daıyndap, keıin arhıvke ótkizgen. Sondyqtan, sýretterdiń túpnusqasyn Sankt-Peterbýrg ortalyq memlekettik kınofotoqujattar arhıvinen (SGAKFFD) alýǵa bolatynyn eske salǵymyz keledi.
Bul sýretterdiń tabylýyn Álıhan Bókeıhannyń 150 jyldyǵy qarsańyndaǵy tabys der edik. Al Álekeńniń áli de ashylmaǵan betterin tarıhshylarǵa qaldyrdyq. Bizdiń mindet – el úshin ter tókken, qanyn bergen tulǵanyń asqaq beınesin alasartpaý. Endeshe, «Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet qylmaı qoımaımyn» degen Qazaq lıderine biz qyzmet etýimiz kerek.
Aıtpaqshy, Mádenıet jáne sport mınıstri keshe Álıhan Bókeıhannyń mereıtoıyna memleketten qarjy bólip, úlken toı uıymdastyrylatynyn aıtty.
Endeshe, toı qutty bolsyn, qazaǵym!
Serikbol HASAN
Abai.kz
