İzgilik pen ıman, ar-uıatty urpaǵynyń eń uly qazynasy sanaıtyn úlken kisilerdiń amanatyna adaldyq pen qıanat – kúndelikti tirshiligimizden menmundalap kórinip turatyn qarapaıym is-áreketterimiz eken...
Bizdiń aýyldyń úlken kisileri naǵashy dep ataıtyn (rýy Tórtýyl Naıman, Baǵyshaı anamyzdyń rýynan bolǵan soń, úlkender naǵashy deıdi eken), jasy elýler shamasynda, joldasy erterek marqum bop ketken Nurjamal degen kisi boldy. Bir ul, bir qyzy bar-tuǵyn. Uly erterek úılengen, balaly-shaǵaly. Qyzy sál keshteý, biz úshinshi, tórtinshi synypqa baryp júrgende turmysqa shyqty. Aty – Aqqyz. Sol Aqqyz uzatylyp, alty-jeti aı bop qalǵan kezde ǵoı deımin, úı ishindegilerine hat jazyp, úkili sálemin joldapty. Ol kezde hat jazý, hat alý degen bir keremet dúnıe. Mektepten kele jatyp osy qýanyshtyń kýágeri bolǵanym bar. Naǵashymyz latynsha qarip tanyǵan, keıingi Ahmet Baıtursynulynyń tóte jazýyn (qytaı qazaqtary basynda latynsha, jetpisinshi jyldardyń sońynda tóteshe jazýǵa kóshken) tanı bermeıtin. Meni jolshybaı kórip qalyp: «Qyzymnan hat kepti. Úıde eshkim joq edi, oqyp bershi, shyraǵym», – degen soń, apanyń úıine burylyp kettim. Konverttiń aýzyn jyrtyp, oqyp jatyrmyn. Aman-sálemnen bastalǵan Aqqyzdyń haty aýyl aımaq, bota taılaqtyń hal jaǵdaıyn surap, óziniń eldi qatty saǵynǵandyǵyn aıtyp, bir kúńirenip alady eken. Barǵan jerine tastaı batyp, sýdaı sińgendigin de jetkizipti. Hattyń sońy «Jeńeshe, qulaǵyńyzǵa sybyrlaıynshy»,– dep támamdalǵanda, apam jylap qoıa berdi. Kóziniń jasyn súrtip, qolyn jaıyp, ishteı birdeńelerdi kúbirlep, betin sıpady. «Rahmet, qulynym, rahmet», – dep betimnen súıdi. Eshteńe túsinbeı men otyrmyn. Áıteýir, óz sharýamdy atqardym. Qaltama toltyryp kámpıt salyp bergen soń, úıge zyttym. Úıge kep shesheme tyndyrǵan isimdi maqtanyshpen baıandap jatyrmyn. Tek hattyń sońynda Aqqyzdyń jeńgesine sálem joldap, «qulaǵyńyzǵa sybyrlaıynshy» degenge apanyń jylaǵanyn, qolyn jaıyp tilek tilegenin túsinbegenimdi aıttym. Sheshem de eleń ete qaldy. «Táńir jar bolsyn! Jeńildigin bersin. Ony bilip ne qylasyń, túge», – dedi de qoıdy. Keıin bildim. Sóıtsek, Aqqyzdyń ishine shıki et bitip, ony jeńgesine ıbaly ısharamen jetkizgen túri eken ǵoı. Qaıdan bileıik...
Qoǵamdyq kólikte kele jatyp, búkil avtobýsty basyna kóterip sóılesken ana men qyzdyń áńgimesi osy oqıǵany ǵaıyptan eske túsirdi. Tyńdaıyn dep tyńdamaısyń, qatty aıtylǵan sózder qulaǵyńa kirip-shyǵyp jatady. Telefony bezek qaqqan orta jastaǵy áıel bireýmen sóılesip kele jatqan. Kenet: «Oı, qyzym qutty bolsyn», – dep aıqaılap jiberdi. «Endi olardyń otymen kirip, kúlimen shyqpaı ózińdi durystap kút. Adamnan adam shyǵý ońaı emes», – degende avtobýs toly adam ózderi múlde tanymaıtyn bir áıel zatynyń jaǵdaıynan habardar bop úlgerdi. Ana men qyzdyń sózi kúndelikti teleserıaldardan kórip júrgen bógde jurtta bolatyn múlde jat qylyqtar. Áldeqashan umyt bop ketken Aqqyz sonda esime tústi. Men ǵana emes, biraz jurttyń kóp nárseni esten shyǵaryp alǵany tosyn áńgimeden sanamda salmaqtalyp, alasapyran kúı keshtim. Ultqa tán ıbalylyq, názik qubylystar byrt-byrt úzilip, qarabaıyr qatynasqa túsken súreńsiz ómir keshýge myqtap kirisken qoǵamnan qashsaq qutylmas sekem jaılady kóńildi. Ol az bolǵandaı, radıoqabyldaǵyshtyń qulaǵyna maza bermeı kele jatqan ,júrgizýshi jigittiń sorǵalap tógilgen halyq ániniń ústinen túskende «oı, shesheńniń...», – dep bir boqtanyp alyp, ary qaraı qıqyldap-shıqyldaǵan mýzykaǵa basyn shulǵyp, «kóńildi kúı keshkeni» onan ármen mazany qashyrdy. «Qaǵynǵan jatyrdan qutyrǵan ul týady». Biz onsha qara aspandy tóndirip tragedıa sanamaıtyn dóreki barys-kelistiń «ónimi» emeı ne? Qaǵynan jerigen degen osy shyǵar. Átteń, búgingi egilgen bir tal dánniń, erteńgi qara orman ekendigin sezine alsaq, umytýǵa bolmaıtyn zań-zakon qanshama?..
YRYSBEK DÁBEI
Pikir qaldyrý