Nelikten otandyq týrızmniń damýy kólik salasynyń nashar jumysynan zardap shegedi? Májilistiń búgingi jalpy otyrysynda depýtat Elnur Beısenbaev premer-mınıstr Álıhan Smaıylovqa osyndaı saýalmen júgindi.
– Elimizdegi týrısik salanyń júıeli damyp, onyń ekonomıkalyq oń áserin kútkeli biraz jyldyń júzi boldy. Árdaıym Qazaqstandaǵy týrızmniń turaqty damýyna kedergi keltiretin máseleler men qıyndyqtar týyndap otyratyny bar. Mysaly, týrıs bolsa – marshrýt joq, marshrýt bar da – ınfraqurylym joq, ınfraqurylym bolsa, usynatyn ónim joq. Bireýi bolsa, bireýi joq, shamasy bul salada júıeli jumys joq. Oǵan qosa, sapaly ári tarıhı týrısik nysandar men kıeli oryndardyń sany artyp, olardyń jan-jaqty jarnamalanýyn baıqap otyrmyz. Bul sala úshin atalǵan jaǵdaıdy «sátti týrısik ýaqyt» dep aıtýǵa keledi. Biraq adam qalaǵanymen transporttyq júıesi rettelmegeniniń saldarynan, elimizdiń barlyq tabıǵı sulýlyǵyna jetý múmkin emes bolyp shyqty», – dedi depýtat.
Bul rette ol áýe joldarymen saıahattaý saparlary boıynsha eń kóp shaǵym túsetinin aıtty.
– Ushý jıiliginiń tómendigi, retteýge kelmeıtin túsiniksiz áýe bıletteriniń baǵa máselesi, qyzmet kórsetý sapasy men reısterdi negizsiz keshiktirý sıaqty máselelerdi tizip kete berýge bolady. Oǵan qosa áýe kompanıalarymen týrpaketter boıynsha kelissózder júrgizý múmkin emestigin týragenttikter jıi kóteredi, – dedi depýtat.
Sonymen qatar E.Beısenbaev temir jol máselesin kóterip:
– Temir joldyń jyry taǵy bar. Qazaqstan temir jolynyń týrızmdik baǵyttardy damytýǵa qaýqary da, nıeti de joq sıaqty kórinedi. Bul kompanıa eldegi monopolıs bola tura, óziniń basty baǵytyn júk tasymaldaýǵa arnaǵan. Al halyq qoldanatyn vagondardyń sapasy nashar, ıntermodaldy tasymaldaý tájirıbesi joq, týrısik klastaǵy poıyzdar týraly aıtpaı-aq qoıalyq, – dedi.
Sondaı-aq depýtat Eýropany aıtpaǵanda, Ortalyq Azıa jáne ózge jekelegen memlekettermen baılanystyratyn halyqaralyq týrısik júıeni qalyptastyra almaǵanyna toqtalyp, sonyń nátıjesinde Jibek joly boıyndaǵy temirjol marshrýttarynyń ornyn kórshiles Ózbekstan óz stılindegi jaıly vagondarymen týrısik klaster retinde iske asyryp otyrǵanyn aıtty.
– Avtokólikpen júretin joldardyń jaǵdaıy syn kótermeıtini týraly depýtattyq saýaldyń sanynda esep joq. Tipti memleket basshynyń ózi bul máseleni sheshetin ýaqyt jetti dep Úkimetti súırelep júrgenin bilemiz. Bir ǵana mysal, elimiz boıynsha keminde 4 myń shaqyrymnan asatyn 166 baǵyt boıynsha avtomobıl joldaryn jóndeý men rekonstrýksıalaý qajettiligi anyqtalýda, – dedi E.Beısenbaev.
Májilis tóraǵasy Erlan Qoshanov bul máseleni tolyq qoldaıtynyn jetkizip, kelesi otyrysqa Úkimet múshelerin shaqyrdy.
– Elnur Sabyrjanuly óte ózekti máseleni kóterip otyr. Shynynda kóp jyldan bergi selqos, júıesiz jumystyń nátıjesinde kóptegen pozısıamyzdy joǵaltyp jatyrmyz. Kórshi memleketter alyp ketip jatyr. Sondyqtan men tolyq qoldaımyn, áriptester de qoldaıdy dep oılaımyn. Kelesi otyrysqa Úkimet múshelerin shaqyryp, osy máseleni egjeı-tegjeıli qaraıyq. Bul jumysty qalaı júıege qoıamyz, qandaı josparlary bar, qandaı nátıje shyǵarady, sonyń bárin bizge kelip aıtsyn, – dedi tóraǵa.
Depýtattar memlekettik organdardyń jaýabyn kelesi jalpy otyrysta kútedi.
Pikir qaldyrý