Arnaıy qonaq – qazaqtar toı jasaǵanda, soǵym soıǵanda, ne keleli, mańyzdy is bastaǵanda, toı-tileý jasarda, yrym ótkizerde, as, názir bergende, ne alys sapar aldynda t.b. jaǵdaıda úıine arnaıy qonaq shaqyrady. Týys-týǵan, dos-jaran, kórshi-qolańdarynyń basyn qosady, aq sarybas qoı, ne kók qasqa taı soıady. Arnaıy qonaǵyn emen-jarqyn kútedi, maldyń basyn tartady, bata jasatady. Mol da baı tóbe dastarqan jaıady. Muny qazaq kádesinde «arnaıy qonaq» dep ataıdy. 

Ata qazaqta «Aýyl úıdiń qonaǵy aıynda, jylynda bolady» degen ataly sóz bar. Qazaq dastarqanǵa dán tolsa, úıge qonaq tolady, úıge qonaq tolsa, ómir  mánge  tolady dep, shańyraǵyn qasterlep qonaq shaqyrýdy ejelden-aq jaqsy saltqa, tamasha dástúrge aınaldyra bilgen ǵoı.

Arnaıy shaqyrylǵan qonaqtar «qýys úıge qur kirme» dep, laıyqty syılyqtar ala keledi. Al alqa-qotan qonaq bolyp attanǵan qonaqtaryna «qýys úıden qur shyqpaıdy» dep úı ıesi shama-sharqyna qaraı ár alýan syılyq sybaǵa berip attandyrady.

Qazaqtar «shaqyrǵanǵa  bar, shaqqannan qash» dep, shaqyrǵan jerden qalmaı, qýana-qýana barady. Qonaqtyń mánisi alym-berim, iship-jeýde emes, qaraqan bastaryn syılasýda, kóńil taýyp, berekemen jarasyp jaqyndasýda jatyr. Ol ǵana emes, «Kórshi qaqysy – táńir qaqysy», «Týys tutastyǵy táńir paryzy» degen táńir qaqyly adamgershilik syı-sıapatynda jatyr, úzilmes dostyq, arylmas tutastyq túsiniginde jatyr. Dámmen dánekerlesken qonaqjaı, jaqsy dástúr, moralǵa baı, qaıyrymdy, qaımaqty qasıetinde jatyr.

Bolat Bopaıuly Jota Qajy