Jer máselesi eshbir talqylaýǵa jatpaıtyn taqyryp bolsa da, úkimet úıtip-búıtip komısıa quryp, el aralap ýaqyt ótkizip jatyr ǵoı. Ǵalamtordy aqtarsań «S 1 ıýlá v Kazahstane startýet prodaja zemlı, chto nýjno delat?» degendeıin maqalalar súıinshi surap shyǵady.

 «Paıdań da, zıanyń da tımesin» degen de bar edi. Zıalylarǵa ne joq? Onsyz da olarǵa halyqtyń ókpesi qara qazandaı, jer komısıasyna kirip ap, qoıyndarynan bózi aǵyp otyrystary sol, ilip alar sózi joq. 

Jerdi sheteldikter turmaq, óz elimizdiń azamattaryna jeke menshikke satýǵa bolmaıdy. Jalǵa berý jaǵyn da oılanyp kórý kerek. Qazirdiń ózinde ne egistikke, ne jaıylymǵa jer jetpeıdi, talas týdyryp jatyr. Sharýa qojalyqtaryna tegin berdi degenshe, qyp-qyzyl daýǵa qaldy degen sóz. Sonaý keńes ókimetiniń kezinde ujymshar bop úlesterine jer alyp qalǵan qazirgi qojalyqtar bir-birimen tartysyp, sottasyp júr emes pe.

Jerdi jalǵa jeke dara ótinish bildirgen adamdarǵa ǵana ólshep qana berýge bolady. Jer degen halyqtyń bárine qol jetimdi bolǵany lázim. Turmysyn túzep, eńsesin tiktep alǵansha, ıakı belgili bir merzimge deıin jalǵa alyp, keri qaıtaryp, kásip etse de eki jaqqa da tıimdi bolar. Esesine búdjetke jalǵa alǵan aqysynan bólek, salyq ta turaqty túsip turady.

Qazaqty qazaqqa qul qylmaq «pasyq» pıǵyl bolmasa eken. Qaltalysy satyp alyp, aqshasy joǵy jersiz qalyp, qazirgiden beter áleýmettik teńsizdik týdyryp ne kerek. Ata-babalarymyz jerdi menshiktese menshiktegen shyǵar. Baı-kedeı bop bólinip, jeke-jeke handyq quryp ómir súrgendikten emes pe, kóringen bórige talanǵany. Úsh júzdiń basy, jerdiń bútindigi úshin birikken bolar. «Bólingendi bóri jeıdi» dep ótti ǵoı. Onyń ústine ol kezdegi halyqtyń sanynan búgingi jurttyń qarasy qalyń. Jyldan-jylǵa urpaq kóbeıip keledi. Olarǵa «ultaraqtaı» jer buıyrmasa, álemde toǵyzynshy oryndy ıemdengenimizden ne qaıyr. 

Sheteldikterge talaı jer asty baılyǵyn «tartý» etkenimiz azdaı, jetpegeni jerdi jalǵa berý edi. Bolmaıdy. Bolmaıdy.

 «Jer astynan jik shyqty…» deýshi edi. Ákimderge qashan jer surap barsań da «joqtan» basqa jaýap qaıtarmaıtyn. Joq jerden mıllıondaǵan gektarlar qaıdan shyǵa keldi eken, endi. Qaıda ketken desek, segiz de, seksen de, segiz júz de, segiz myń da emes, 80 myń gektarlap Kýlagın syqyldy pysyqaılar ıemdenip alǵan eken ǵoı. Osynyń ózi «prostoı prımer» túsingisi kelgenge.

Halyq jerdi sheteldikterge jalǵa berýdiń paıdasyn túsinbeıtindeı «topas» bolsa da, jıyrma bes jyldan beri bizdiń aqyldy úkimet ne bitirdi, aýylsharýashylyǵynyń kósegesin kógertpeı deımiz de. Buqara zeınetaqy qoryndaǵy aqshasyn berdi, salyqtyń qısynsyz túrlerin kóbeıtse de kóndi. Endi, jerge «qaýip tóngende», qýraı baspaq turmaq, qýaryp qalsa da qoldan bermesin dáleldedi ǵoı. Daýryqtyryp ne kerek!  

Móldir Nurman