Bul kúnde ınternet jalpy turmystyń bir bóligi. Tipti, turmystyń sáni men máni deıtinderde joq emes. Kompúter nemese qabyletti telefonmen ǵalamtorǵa shyǵa qalǵan kezde túrli-tústermen ádemilep naqyshtalǵan, ár alýan mazmundaǵy saıt mazmundaryn kórgende tańyrqap, tańdanyp ta qalǵan bolar. Shynynda da ǵajap-aq. Jaǵyrapıalyq orny belgisiz, beıtanys bir jannyń jazyp qaldyrǵan ınformasıalaryn kompúter arqyly kórip otyrasyz. Pikir qaldyrasyz, sol mazmundar negizinde oı qýasyz, keıde kúlesiz, qýanasyz, al keıde ashýǵa basyp qusalansańyz, keıde jabyrqaý kóńil-kúıde bolasyz...
Dál sol sátterde osy saıt qalaı qurylǵan, qalaı qyzmet óteıdi, saıt qurý úshin qandaı basqyshtar bolady degendi oılaıtyn bolarsyz... Siz qalaı oılaısyz ony bilmeımin. Biraq áýbasta dál ózim osyndaı oılarda bolǵanym shyndyq edi.
Qyzyqqan soń qyzyǵyna jetýge asyqpaıtyn jan bolmas. Kishkene kúnimnen qubylysqa tańyrqana keıde tesile qaraıtyn ádetim bar edi. Birde ınternet qarap otyrǵanda berisin kórsetkenimen tereńdeı túsiný úshin ekrannyń ar jaǵyna tesilý qajettilik tanytty. Qudaıǵa shúkir, ýnıvrsıtetke emtıhan tapsyryp, mamandyq túrin tańdaǵan kezde kompúter mamandyǵynyń sońyna tústim. Ókinishtisi, mekteptegi kezde ǵalamtordan saıt qurý degendi naqty mysalymen túsindirmedi. Bizden de suraǵan jan bolmady. Baıaǵy sol áýestenýdiń qyzyǵymen ózgenikine qyzyǵa qarap, ǵalamtorǵa tintý salyp júrgende, qazaqtar saıtynyń kóshbasshysy bolǵan «Aýyl» saıtyna tehnıkalyq admin bolyp ta úlgirdim. Dál sol kezde ǵalamtordan saıt ashýdyń áýelgi joba nobaıyn bilgendeı boldym.
Jınaqtap aıtqanda, ǵalamtordan saıt qurý úshin tómendegideı barystar men sharttar ázirlenýi qajet syqyldy.
1. Tirshilik ıesi Ana qursaǵynan tabıǵat qushaǵyna aýysqanda meıli qaısysy bolsyn ózine tán at esimi bolmaq. Bunyń róli bir-birinen paryqtaý úshin edi. Dál osy tabıǵat zańdylyǵynan asa almaıtyn ǵalamtor dúnıesinde de jańa saıt qurylýy úshin áýelde saıt adresi bolýǵa tıis ekeni anyq. Demek, birinshiden, saıt adresin alý qajet. Domendi qazaqsha óńirlik at deýge bolady. Endeshe buny qaıdan, qalaı alamyz?! Bul bylaı ǵoı. Náreste dúnıge kelgen soń,kitap aqtaryp mándi-maǵynaly sózdi izdestirip, oılanyp at qoıamyz. Al, óńirlik atty dál baǵanaǵy kitaptyq rólin oınaıtyn óńirlik at izdestirý jáne tirkeý qyzmet túrin usynatyn ınternet saıttarynan alamyz. Iaǵnı hosting. Mysaly: KZ – elimizdegi eń úlken, óńirlik atpen qamdaýshy oryn.
2. Barshamyz bilemiz mekenjaıy joq zat ta, pende de bolmaq emes. Derekti nárseniń bárinde meken bolady. Saıt adresi anyqtalǵan soń saıt adresiniń nusqaýynda turatyn mekenjaı anyqtalady. Demek, saıt adresine baılanǵan mazmundar saqtalatyn bostyq, saıt bostyǵy qajet. Túsinikti bolý úshin mysalǵa: Osy kúndegi jas otaýlar bas quraýdan buryn nemese keıin, baspana, turar jaıdy izdestiredi. Buny qaladan nemese aýyldan izdeýge bolady. Sebebi: ekeýdiń qupıasy bolarlyq bostyq qajet. Eger qalada bolsa, kóshe bezip, baǵasyn surastyryp, qatynas jaǵdaıy, qaltanyń qalyń-juqalyǵyna qaraı páter izdestiremiz. Al, saıt adresiniń turaǵy bolarlyq, saıttyq qyzmet óteý qabyletine ıe ǵalamtor bostyǵy bolý qajet. Bul qazaqsha aıtqanda ınternet keńistigi.
3. At boldy, mekenjaı boldy. Endi ne qajet?!
Mynadaı jaıt: sábı kezeńde shańyraqtan juldyzy jymyńdan qarańǵy tuńǵıyq aspanǵa tesiletin, juldyz sanaıtyn nemese shańyraqtan kógildir aspanǵa qarap, qıaldyń tulparyna qarǵyp minip, isker ájeniń isimen órnektelgen syrmaq tekemetke shalqaıa jatqan shaqtar qazaq balasy túgel, kóshpeli tirlikpen kún keshken árqandaı ult urpaǵynyń esinen máńigilik ketpeýi ábden múmkin. Bálkim, oılap jetken de bolarmyz. Shańyraq aspanda bıik turýy úshin kerege ýyqtar bir jippen oralyp, qýana sybyrlasqan qalypta turýy qashanda qajet. Endeshe saıttyq adrespen baǵyttalǵan bostyqta, mazmundy saqtarlyq nemese sholýshyǵa aqtarlyp otyratyn saıttyq baǵdarlama nemese saıt baǵdarlamasy qajet. Buny quraý úshin beıne shańyraqty kóterip turǵan kerege, ýyq syqyldy, html, css,javascript jáne ózgermeli saıt baǵdarlamasyn jasaý, baǵdarlama tilderi (asp, asp. Net, php, jsp. . . ) qajet. Bular saıttyq júıeni qurýdaǵy quraldar.
4. Joǵaryda saıt qurýdyń aldyńǵy úsh shartyn atadyq qoı. Endi, eń mańyzdy faktor mazmun qajet. Kilem-tekemet salynbaǵan, bezelmegen páterde jaıǵasyp otyrý múmkin emes. Endi saıttyń qańqasyna óń berip, sánin keltiretin naqty mazmundar qajet. Iaǵnı saıt taqyryby negizinde qurylǵan ınformasıalyq málimet qajet. Informasıa bolmaǵan jerde hat-habar barys kelistiń bolýy shyndyqqa janaspaıdy. Adres nusqaǵan orynǵa barǵanda, kórip qaıtarlyq mán-maǵyna bolmasa, olda bir uıat is.
Qazaq aıtady: «Tórteý tóbe bolsa, tóbedegi keler. Altaý ala bolsa, aýyzdaǵy keter» dep. Jazyp otyrǵan taqyrypty dál tórt sánimen jınaqtap jazýdy jón kórdim. Bular ǵalamtordan saıt qurý úshin eń qajetti faktorlar. Árıne bularǵa ilesken usaq-túıek, mazany alar isteri, salatyn álegi kóp-aq.
Saıtqa shyǵyp júrip, saıttyń ne ekenin túsinýge umtylsa da arjaǵyna jete almaı, jasqana qarap júrgen talaı baýyrlardyń bar ekeni jasyryn emes. Buny kerekke ileıin degen jigitterge paıdaly bolar degen úmitpen bólekke aıyryp jazyp otyrmyn. Qyzyǵyna jetem dep qyzýyn ketirip júrgen jandar da joq emes. Keregi bolsa, qanjyǵaǵa baıla da, kereksizi bolsa, «Pishtý» de de kete ber...
