Áleýmettik jelide qazaq ultynyń namysyna tıip, Qazaqstannyń memlekettilik tarıhyna kúmán keltiretin, eldiń aýmaqtyq tutastyǵy men konstıtýsıalyq júıesine qaýip tóndiretin málimdemelermen tanylyp júrgender az emes. Sondaılardyń biri Ermek Taıshybekov degen bloger ótken jyldyń sońynda 4 jyl merzimge bas bostandyǵynan aırylǵan edi. Al, odan sál burynyraq Tatána Shevsova esimdi taǵy bir bloger qazaq ultynyń ar-namysyna tıetin sózderi úshin tórt jyl merzimge shartty túrde bas bostandyǵynan aırylǵan edi. 2015 jyldyń qarashasynda semeılik Igor Sychevti sot oryndary Shyǵys Qazaqstandy Reseı quramyna qosý týraly saýalnama júrgizgeni úshin bes jylǵa bas bostandyǵynan aıyrdy.
Bulardyń qaı qaısysy bolsa da áleýmettik jelide reseıshil kózqarastarymen tanylǵan, Qazaqstandy Reseıdiń qol balasy sanaıtyn ustanymdarymen tanymal. Ekeýiniń de isiniń sotqa deıin jetip, zańǵa saı jaza tartýyna da sol memleketshil jeli qoldanýshylarynyń tabandy talaby sebep bolǵan.
Alaıda, birdi-ekili bloger sottaldy dep bul aram pıǵyldylardyń taıylyn jıatyn túri joq. Ár jerde aýyq-aýyq áleýmettik ortaǵa ózderinshe «ot salyp» turady. Solardyń biri Feısbýk áleýmettik jelisiniń belsendi qoldanýshysy, qazaqty ult retinde moıyndamaıtyn, Qazaqstannyń Reseısiz bolashaǵy joqtyǵyna ımandaı senetin jáne oǵan basqalardy da ılandyrýǵa tyrysyp júrgen Erlan Esenálıev degen jigit. Feısbýktegi qaı jazbasyn ashsańyz da reseılik shovınızmniń, búlikshil separatızmniń ısi múńkip ketedi. Tipti, KSRO men Reseıdi Erlandaı súıetin jan Reseıdiń ózinde de joq pa dep qalasyz.
Sol Erlan endi Feısbýkti qoıyp, basqa da (deni reseıshil ustanymdaǵy) jelilerde búlikshil oılaryn esh qysylmastan taratyp júr eken. 27 naýryz kúni Erlan Esenalıev taǵy da «Kont» degen bir jelide «Kak ý kazakov otnálı nazvanıe ı peredalı stepnomý narodý ılı Istorıa prevrashenıe KazaKstana (kazachego stana) v Kazahstan» degen taqyrypta ádettegi álaýlaıyna basypty.
Jazbasynyń aty aıtyp turǵandaı, resseılik jelide óziniń «Qazaq degen halyq joq. Búgingi ataýyn bólshevıkter qoıǵan. Qazaqstan degen memleketti de solar qurǵan» degen oıyn qaıtalaǵan.
«Qazaq ultyn da Qazaqstandy da HH ǵasyr basynda bólshevıkter qurǵan. Bul joba Londonda, alǵashqy bólshevıkterdiń shtab-páterinde maquldanǵan. Bólshevıkter «qazaq» ataýyn bergenshe bular «qyrǵyz-qaısaq» (dala taıpasy) dep atalyp kelgen», - deıdi E. Esenálıev.
Odan ári Esenálıev: «Qazirgi Qytaı men Qyrǵyzstan aralyǵynda, taýda taýlyq taıpalar turdy. Burynǵy da, qazirgi de qyrǵyzdar – sol taıpalar. Qazirgi qyrǵyzdar – sol taýlyq taıpalar. Qazirgi qazaqtar – bólshevıkter kelgenge deıin «qyrǵyz-qaısaq» atalyp kelgen dalalyq taıpalar. Qaısaqtar», - dep esedi.
Qazaq halqynyń qazaq atalýy Esenálıevtiń túsiniginde bólshevıkterdiń «jumysy» eken. Tóńkeris jasap bılikke kelgen bólshevıkter áskerı soslovıe – kazaktardyń ataýyn qyrǵyz-qaısaqtarǵa tartyp alyp bergen kórinedi. 1936 jylǵa deıin kazak atalyp kelgen halyq atyn osy jylǵy reforma «kazah» dep ózgertken. Sóıtip, bólshevıkterge zor qaýip tóndirgen kazaktardy búgingi qazaqtardyń paıdalanyp tarıh sahnasynan joıýdy maqsat tutypty-mys.
Esenálıevtiń Qazaqstannyń memleket retindegi abyroıyn túsiretin jazbalary bir bul emes. Elde júrgizilip jatqan resmı saıasatty (Reseıge baılanysy joq tustaryn, árıne – red.) synǵa alyp, mazaq etetin, Elbasynyń aralasýymen jarıalanǵan Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy men «Máńgilik el» ıdeıasyn ashyq ájýa qylatyn búlikshil blogerdiń zańnan da, basqadan da qaımyqpaı, sońǵy ýaqytta erekshe «batyrlyq» tanytyp júrgenine qarap, bul jigit bálkim túzeý mekemesinde otyrǵan Taıshybekov dosyn saǵynyp júr me eken degen de oıǵa qaldyq...
Jomart Abdollauly
