Baqyt Sársekbaev degen qazaqtyń altyn uly bar edi ǵoı. Qazir sol sportshymyz qunyn joǵaltyp aldy. Sportshylardyń sońynan buryn ańyz erýshi edi, qazir sóz eretin boldy. Árıne, bul jaqsylyq emes.
Baqyt Sársekbaev 27 jasynda Pekın Olımpıadasynyń chempıony boldy. Árıne, sporttyq ǵumyryndaǵy eń qomaqty júldesi. Jasy da 30-dy alqymdaǵan, basyna qonǵan baqty úrkitip almaıtyn dúr jigit dep eseptegen edik. Olımpıada altynyn almas buryn eki balanyń ákesi, úlken shańyraqtyń ıesi dep bildik. Sóıtsek, bári de beker eken. Olımpıadaǵa Almaty qalasynyń atynan qatysyp, júldemen oralǵan soń Almaty qalasynyń ákimi úı syılady. Sondaı-aq, úlken shahardyń namysyn qorǵap, qolamen oralǵan Áset Mámbetovke de úı berdi. Biraq, keıin Baqyt Sársekbaev sol berilgen úıdi daýlap, qala ákimdigine hat jazdy. Ala qoıdy bólek qyrqyp, Baqyt Sársekbaevty alalaý bolmaǵan edi. Eger úı oǵan berilmese, Áset Mámbetovke de berilmeýshi edi. Erte me kesh pe, batyrlardyń úılerin zańdastyryp beretini belgili edi. Olımpıadadan keıin «Astana arlandary» klýbynda óner kórsetip, bokstaǵy ekpinin álsiretip aldy. Keıinnen QR boks federasıasynda aıtarlyqtaı qyzmette júrip, bir jylǵa jetpeı shyǵyp tyndy. Keıin jýrnalıserge bergen suhbatynda «Meni umyttyńyzdar. Men qazir jumyssyz júrmin» dep taǵy kóz jasyn tókti. QR boks federasıasyndaǵy qyzmetinen eshkim qýǵan joq edi, óziniń jyly orny men laıyqty qyzmetinen mineziniń kesirinen ketip tyndy. Ózindeı Baqtıar Artaev aýyl ákimi qyzmetinen bastap ártúrli memlekettik jumystardy keýde kótermeı, qarapaıymdylyǵymen basqaryp kele jatyr. Al, Baqyttyń talaby men menmenshil minezi túbi ózin orǵa jyǵatynyn sezgen joq. Olımpıada altynyn alyp kelgen soń 250 myń dollar syıaqy aldy, basqa da kıgizilgen shapandar, syı-qurmetter sheksiz edi (Almaty men Astanada 4 elıtalyq páteri bar, avtokólikteri taǵy bar). Jeke kásipkerler men jomart qazaqtardyń da qarjysy men syıǵa tartqan kólikterin astyna basty. Biraq, batyrdyń boıynda shúkirshiliktiń ornyna toıymsyzdyq údeı tústi. Óziniń naǵashysy ári jeke bapkeri Karım Mahmýdovpen páter úshin sottasty. Sotta jeńilip, depýtat Qaıyrbek Súleımenovten kómek suraǵanmen, másele sheshilmedi. Sottan jeńilgen soń, bar ashýyn áıelinen aldy. Áıeliniń júktiligine qaramastan, úsh balasymen úıinen qýyp shyqty. Olımpıada chempıony osylaısha azǵyndyqqa baryp, kókek áke atandy. Osydan birer kún buryn Shymkentte taǵy da búlik shyǵarǵany belgili boldy. Shymkenttik «Hılı Propertıs» JSHS-ii «OQO boks federasıasy» QB-niń prezıdenti Asqar Zaýytbekuly Turysbekovke boksshy Baqyt Sársekbaevtyń ústinen shaǵym túsipti. «Hılı Propertıs» JSHS-gi men «OQO boks federasıasy» QB-niń arasyndaǵy kelisimge sáıkes seriktestiktiń «Canvas Hotel Shymkent» qonaúıinde federasıanyń qonaqtary, jattyqtyrýshylar, boksshylar turaqtaıdy eken. Baqyt Sársekbaev jýyq arada sol qonaq úıde bolǵan eken, jáı bolyp qana qoımaı, ishimdikke mas bolyp, qaltasyndaǵy aqshasy qoldy bolyp, qonaq-úıdi basyna kótergen. Qonaq úı qyzmetshileri Olımpıada chempıonynyń qoqan-loqysyna tózbegendikten polısıa shaqyryp, tipti qonaq úı basshylyǵy sprtshynyń is-áreketin shekten shyǵý dep baǵalap, qyzmetshilerdi qorlaǵany úshin endi ony óz qonaq úılerine kirgizbeıtinin málimdepti. Budan keıin ózge sportshylar qonaq úıde tosyn minez kórsetetin bolsa olar federasıamen kelisim shartty buzamyz dep otyr. Osylaısha bir adamnyń kesirinen basqa sportshylar japa shegýi múmkin. Baqyt Sársekbaev Qazaqstandaǵy jalǵyz Olımpıada chempıony emes. Tipti, Ilá Ilınniń ózi eki dúrkin Olımpıada chempıony bola tura mundaı bassyzdyqqa jol bergen emes. Baqyt Sársekbaevtyń osy bir áreketterin erkelik degennen góri shekten shyǵý, bassyzdyq dep uǵýǵa bolatyndaı. Olımpıada chempıony bolý – aldymen eldiń atyn shyǵarý jáne keıingige úlgi bolý. Keıingige úlgi bolý úshin jeńimpaz ataný jetkiliksiz, ómirińmen úlgi bolý jáne bar. Búıte berse, sońynan ergen jas balalar «kýmırimen qoshtasatyny» aıtpasa da túsinikti. Árıne, bizge eń aldymen batyrdyń abyroıy qajet edi, ol bolsa sonsha eńbekpen batyr atanyp, áp-sátte pendege aınaldy.
Ernar MEIİRBEKULY, Almaty qalasy
baq.kz
