Árbir 35 –inshi Qazaqstandyq túrmede otyrǵan zaman bolǵan...
Qazaqstanda ólim jazasy qoldanylmaıtyndyqtan óte aýyr qylmys jasaǵandar úshin, eń joǵarǵy aýyr jaza, ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrý taǵaıyndalady, adam sanynyń túrmelerde kóp bolýyna áser etetin faktor osy. Sonymen qatar, bir túsken jerine eki qaıtara túsetinder de az emes. Ótken ǵasyrdaǵy toqsanynshy jyldardyń basynda burynǵy KSRO-da 700 myń adam bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn ótese, onyń 100 myńy nemese árbir jetinshi sottalǵan, jazasyn Qazaqstandaǵy kolonıalarda ótegen. Sumdyq statısıka 1975 jylmen 2000 jyl aralyǵynda árbir 35-inshi qazaqstandyq sotty bolyp, bizdiń aldymyzǵa tek AQSH pen Reseı ǵana túsipti. Elimiz táýelsizdik alǵan alǵashqy kezderi kolonıalardyń lyq tolyp, sottalǵandardy jasaqqa bólip barak tıpti ǵımarattarda ustaý, azyq-túliktiń jetispeýshiligi, dárigerlik kómektiń nasharlyǵy, sottalǵandar arasynda juqpaly aýrýlardyń jáne ólim-jitimniń kóp bolýy sıaqty problemalar bastan asatyn. Jumyssyzdyq, kún kóristiń tómen deńgeıi qylmystyń órship ketýine adamdardyń kóptep sottalýyna túrmelerdiń lyq tolýyna ákelip soqty. Egemendik alǵannan keıin bas bostandyǵynan aıyrýdy almastyratyn jaza túrlerin keńinen qoldanýdy arttyrýǵa, qylmystyq zańnamalardy izgilendirýge baǵyttalǵan 70-ke jýyq zań qabyldandy. Bas bostandyǵynan aıyrylǵandarǵa táýelsizdik alǵannan berigi jyldary 7 ret raqymshylyq jasaldy. Sonyń nátıjesinde sońǵy 12 jyl ishinde bas bostandyǵynan aıyrý jazasyna kesilgender 4 esege azaıǵan. Mysaly, 2000 jyly 40 myń adam sottalsa, ótken jyly 9 myńnan sál ǵana asatyn adam sottalǵan.
Túrmedegi ahýal..
Joǵaryda aıtyp ótkendeı táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary kolonıalardyń jaǵdaıy máz bolmady. Jalpy, qazir elimiz boıynsha 86 túrme bar. Alaıda, sol abaqtylardyń ar jaǵyndaǵy ómirdiń shyn máninde qandaı ekenin bilmeımiz. Biletinimiz ár sottalýshyǵa memleket aıyna 200 myńǵa jýyq qarjy jumsaıtyny. Bir áıel kórshisiniń 100 myńǵa jýyq aqshasyn urlap túrmege 3 jyl arqalap ketedi. Memleket álgi áıel úshin túrmedegi jylyna 1 mln -ǵa jýyq qarjy jumsaıdy eken, biraq urlaǵany 100 myń... Túrmege negizinen bilim ala almaǵan, jumys taba almaǵan jáne óz ómirlerin qalyptastyra almaǵan jumyssyz adamdar túsedi. Jalpy aıtqanda bul olardy qylmys jasaýǵa ıtermeleıdi. Bas bostandyǵynan aıyrý oryndarynda uzaq ýaqyt bolǵan adam qoǵamdaǵy daǵdyly ómirden qol úzip, masyldyqqa úırenip
alady Túrmede olar daıyn nársege súıenip ómir súredi. Bostandyqqa shyqqanda mamandyǵy, jumys tájirıbesi joq sottalǵan jumyssyzdar sanyn kóbeıtip, qaıtalap qylmys jasaıdy, sóıtip úırenshikti ortaǵa oralady.
Túrmeden keıingi ómir úshin keıbir jazalanýshylar úshin psıhologıalyq daıyndyq kerek aq...
Qaı jerge barmasyn "túrmede otyrǵan" anyqtamanyń bazadan shyǵyp turýy, jumyssyzdyq, týǵan-týystyń qarym-qatynasynyń ózgerip ketýi jazasyn ótep shyqqandarǵa ońaı tımesi anyq. Túzeý kolonıalarynda jazasyn óteýshilerdiń quqyqtary, bostandyqtary men zańdy múddelerin qorǵaý aıasynda birqatar is-sharalar atap aıtqanda, Almaty qalasy qoǵamdyq damý basqarmasynyń qoldaýymen "Máńgilik Qazaqstan" qory dál osy tar qapastaǵy jandarǵa psıhologıalyq, zańgerlik keńester ótkizedi. Álemdegi pandemıaǵa baılanysty «ZOOM» platformasy arqyly Almaty qalasyndaǵy LA 155/6, 155/18, 155/13 kolonıalarynda araqashyqtyq saqtaı otyryp jazasyn óteýshiler men psıhologtar Janna Iavorskaıa men Seıilbek Sattaruly, zańger Kámshat Esmuhanbetqyzymen tamyz aıynyń belgili kúnderi onlaın kezdesýler ótti. Alǵashqy sózdi alǵan S.Sattaruly túrmede otyrǵandardyń naǵyz psıholog kómegine muqtaj ekendigin eskere otyryp, motıvasıalyq jiger syılasa zańger K. Esmuhanbetqyzy kóbinde jazasyn ótep shyqqandardyń bostandyq ómirde jumyssyzdyqtan qınalatyndyǵyn, qujattar jaǵynan da qıyndyqtar týyndaıtyndyǵyn aıta kele tyǵyryqtan qalaı shyǵýǵa bolatyndyǵyn zań aıasynda eki tilde baıandap ótti. Jazasyn óteýshiler óz kezeginde mazalaǵan suraqtarynyń jaýabyn aldy. Ómirdiń qıyndyǵyna tóze almaı, temir torǵa túsken jazalanýshylar da óz kezeginde osyndaı kezdesýler kóptep bolsa degen tilekterin bildirdi. Tek ǵalamtordyń yńǵaısyzdyǵynan keı sózderdi estimeı qaldyq dep shaǵymdanyp qaldy. Álemdi sharpyp jatqan pandemıa quryqtalsa kelesi jyldan bastap múmkin oflaın ótkizýge kúsh salamyz deıdi uıymdastyrýshylar.
Adamdy túzeý ońaı is emes. Maıysqan temirdi nemese qısyq ósken taldy túzeýge bolar. Biraq, bir emes birneshe ret qatygezdikke baryp, adam óltirip, opasyzdyq jasaǵandardyń sana-sezimine sańlaý túsirý, tárbıeleý, ómirge degen kózqarasyn ózgertý óte aýyr jumys. Osydan keıin sottalǵandarmen kúnde betpe-bet kelip, jumys isteıtin QAJ qyzmetkerlerine artylatyn aýyrtpalyqty ózińiz baǵamdaı berińiz.
Qazirgi kezde bizdiń elimiz adam quqyn qorǵaý salasynda barlyq halyqaralyq mańyzdy aktilerdiń belsendi qatysýshysy bolyp tabylady. Osy baǵyttyń jalǵasy 2010-2020 jyldarǵa arnalǵan Quqyqtyq saıası konsepsıa bolyp otyr. Osyǵan baılanysty qylmystyq salany izgilendirý jáne qýǵyndaýdy azaıtý, Elbasymen qoǵamnan oqshaýlaýmen baılanysty emes quqyqtyq sharalardy keńinen qoldanýǵa jaǵdaı jasaý jaıly máselelerdi
sheshý tapsyryldy. 2012 jyldyń jeltoqsanynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Qazaqstan-2050» strategıasynda otandyq qylmystyq sot isin júrgizýdi damytýdyń negizgi joldary aıqyndaldy. Úkimetke qylmystyq, qylmystyq – prosesýaldyq jáne qylmystyq-atqarý zańnamalaryn reformalaý jóninde naqty tapsyrmalar berildi.
PS.. Qazaqstanda sońǵy jyldary túrmege túsýshiler azaıyp keledi, 2019 jyly materıaldy-turmystyq jaǵdaıy tómen tórt abaqty jabylǵan. Sondaı-aq, qujatta atap ótilgendeı, 2019 jyldyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstan «túrme halqy» álemdik reıtıńinde 98-orynda tur. Eń bastysy sanaly tárbıe men bilim alý jas urpaqtyń bolashaǵyn bulyńǵyrlatpaıtyn eń durys sheshim.
Avtor: Aıda Kojmambetova
Pikir qaldyrý