Álemdegi rýhanı, mádenı qubylystar úzdiksiz damý ústinde bolýy ónerge, ádebıetke, mádenıetke jáne basqa da salalarǵa tyń serpilis beretin uǵymdardy dúnıege ákeldi. Sondaı uǵymdardyń biri – postmodernızm.

Postmodernızm HH ǵasyrdyń sońy men HHİ ǵasyrdyń basyndaǵy paıda bolǵan jańa baǵyt. Atalǵan baǵyt postmoderndik sanada qaıta órleý jáne aǵartýshylyq ıdealdar men qundylyqtaryna olardyń progreske, aqyl-oıdyń saltanat qurýyna adam múmkindikteriniń sheksizdigine degen seniminen túńilý belgisi baıqalady. Bul termın birinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde R.Panvıstiń "Eýropa mádenıetindegi toqyraý" eńbeginde sóz etiledi. Sodan soń 1934 jyly "Ispan jáne latynamerıka poezıasynyń antologıasy" eńbeginde modernızmge qarsy reaksıa retinde kórinis beredi.

Áıtse de I.V.Kabanova bul termınniń áli de túbegeıli sheshilmeı zertteýshiler arasynda daý týǵyzatyndyǵyn aıtady. Onyń tarıhı negizin ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıingi dáýirdegi ózgeristermen baılanystyryp qaraıtyndyǵyn jetkizedi. Atalǵan aǵymnyń shyńynda Alek Goldıng, Abe Kobo, Ýmberto Eko, Gabrıel Garsıa Markes, Harýkı Mýrakamı jáne t.b. jazýshylar turady.

Postmodernızmniń estetıkalyq ustanymdaryna fransýz poststrýktýralısteri men postfreıdıandary dekonstrýksıa (J.Derrıda), beısanalyq til(J.Lakan), sımýlásıa( Dj. Bodrıar), shızoanalız jáne rızomatıka(Dj.Delez, F.Gýattarı), Italándyq semıotık Ý.Ekonyń ıronızm konsepsıasyn jatqyzady.Postmodernıstik ádebıettiń eń negizgi obektisi - oınaýǵa, úzindi keltirýge, parodıalaýǵa qabiletti Mátin. Postmoderndik ádebıet kóbine oqýda ádeıi qıyndyq týǵyzady, adamdy oılaýǵa, oı eleginen ótkizýge májbúrleıdi. shyn máninde, mátin oqyrmanǵa óz sezimderimen, ómirlik treılerlerimen, qyzyǵýshylyqtarymen baılanys núktelerin taba alatyndaı ýaqyt beredi. postmoderndik ádebıet jańa shyndyqty nemese árkim tabatyn kóptegen shyndyqtardy jasaıdy.

Eń aldymen dekonstrýksıa uǵymyna toqtalar bolsaq, J.Derrıdanyń dekonstrýktıvızmi postmodernızmniń jetekshi fılosofıalyq jáne estetıkalyq ustanymyna aınaldy. Dekonstrýksıanyń negizgi obektileri – tańba, jazý, sóıleý, mátin, kontekst, oqý, mımesıs, metafora, beısanalyq, óner túrleri men janrlary. Osylarǵa súıene otyryp, Derrıda kórkem tildiń kez kelgen elementin basqa tarıhı, áleýmettik, saıası, mádenı, estetıkalyq kontekstke erkin aýystyrýǵa nemese múlde kez kelgen konteksten úzindi keltirýge bolady dep esepteıdi. Bul ıdeıalar postmoderndik ıntermátindik konsepsıanyń negizin qurady.

Intertekstýaldylyq–postmodernısttik ádebıetke tán belgilerdiń biri. Buǵan qatysty Iý.Krısteva bir mátinniń ishinde ekinshi mátinniń kórinis taýyp, qabysyp ketýi aradaǵy shekarany joıady deıdi. Postmodernıstter úshin álem degenimiz mátin ǵana. Alaıda týyndyda qaı tulǵanyń oı-pikiri kezdespesin, onyń avtory kórsetilmeıdi. Postmodernniń ómirge kelýimen "avtor ólimi" uǵymy qatar júredi. Postmodernıstterge salsaq "Shyǵarmada avtor emes til sóıleıdi. Demek shyǵarma týýymen avtor óledi. Oqyrman avtordy emes óz ýaqyty týdyrǵan mátindi ǵana oqıdy"

Postmodernızmniń taǵy bir belgisi-gıpermeken, gıperkeńistik. Týyndyda osyǵan deıingi klasıkalyq kompozısıalyq júıeniń saqtalýy, hronoptyń sol júıege saı júrýi shart emes. Tipti, sóılem qurylysynda da ádettegi sıntaksıstik qurylym saqtalmaı, avtor ádeıi aýytqyp otyrady. Sebebi postmodern teorıasyna salsaq ol ǵumyr keship otyrǵan kezeń de osyǵan deıingi barlyq júıeniń astań-kesteńi shyqqan, essizdik pen esýastyq jaılaǵan ýaqyt.

Postmodernısttik termınder ishinde jıi qoldanylatyn termınniń biri –sımýlákr. Bul – kóshirmeniń kóshirmesi nemese joqty bar, jalǵandy aqıqat dep tanytý. Týyndydaǵy oqyrmanmen oıyn sımýlákr arqyly jasalady. Shyǵarmadaǵy oqıǵaǵa oqyrman jan-tánimen senip otyrǵanda, keıirkerlerdiń barlyq áreketi jalǵan bolyp shyǵýy ǵajap emes. Bodrııar "shynaıy sımýlákr" dárejesine jetý úshin obrazǵa mynandaı talap qoıady:

♦ aqıqatty somdaýǵa tyrysý
♦ aqıqattyń joqtyǵyn búrkemeleý
♦ kez-kelgen bir aqıqatqa qatysy bolmaý

Bul oıyn avtordyń oılap tapqan jańalyǵy emes, osyǵan deıingi júıe qulap, haos jaılaǵan ýaqyttaǵy postmodern adamnyń kúndelikti ómiri de oıynǵa toly. Vırtýaldy keńistiktegi óz ótirigine ózi senip, ózgeni de sendirgisi keletinder sonyń aıqyn dáleli.

Sonymen qatar postmoderndik týyndy árqashan ıronıaǵa toly bolady. Qazaq ádebıetinde postmodernızm teorıasy tolyq talqylanbaǵanymen onyń belgileri D.Amantaı, J.Qorǵasbek, T.Ásemqulov syndy jekelengen avtorlardyń shyǵarmalarynda kezdesip júr.