(Mádenıettanýshy Serik Erǵalımen suhbat)

– Seke, ultymyzdyń qundylyǵyn zerdelep júrgen mádenıettanýshysyz. Bizdi, ásirese, aıtysqa qatysty ıdeıalaryńyz qyzyqtyrady. Sizdiń aıtys týrasynda avtorlyq patentińiz bar dep estidik, sol týrasynda aıtsańyz...

– 2001 jylǵa Táýelsizdiktiń 10 jyldyǵy qarsańynda jasalǵan joba edi. RIKA telearnasy arqyly naýryz-maýsym aralyǵynda oblystyq deńgeıde jańa ereje boıynsha aıtys uıymdastyrylyp, kópshilikke usynylyp, synaqtan ótkizildi. Aqtóbe qalasynyń kúnine oraı 17 maýsymda tikeleı efırge shyǵyp, kórermenderdiń daýys berýimen jáne qazylar alqasynyń baǵasy biriktirilip, aıtys máresin ótkerdik. Bul – aıtys tarıhynda kórermenderdiń baǵasyn alǵash ret eskerilgen shara edi. Eki aptadan soń, 2001 jyly 30 maýsym kúni joba ıdeıasy meniń qatysýymsyz «Habar» telearnasynda tikeleı efırde jarq ete qaldy. Biraq odan ári jalǵasyn tappady, uıymdastyrýshylar kelistire almady. Sol jyly «Aıtysty jańasha uıymdastyrý erejesi» degen qujatty dáıektep, zıatkerlik ónertabys retinde arnaıy tirkep, kýálik aldym. Bir qyzyǵy, meniń avtorlyq kýáligime aıtysty alǵash ret televıdenıege sovet ókimeti tusynda alyp shyqqan belgili maıtalman jýrnalıs Sultan Orazaly qol qoıypty.

2006 jyly Mádenıet mınıstri E.Ertisbaevqa jobany usyndym, joba taǵy da mensiz «Alaman aıtys» atymen Qazaqstan-1 arnasynan shyqty. Shoý túrinde asa jaqsy bezendirimmen dúrildetip birshama jerge bardy. Ásirese aıtystyń qaıym túri sekildi janry damı tústi. Onyń qas sheberi bolyp Mels Qosymbaevtyń júlde alǵany belgili. Uıymdastyrýshylarǵa birqatar kemshilikter aıtyp, ıdeıaǵa avtorlyǵymdy kórsetip jazdym jáne avtor retinde ózimdi qatystyrýymdy suradym. Olar únsiz qutyldy. Biraq kóp uzamaı bul joba da «qoıboldyǵa» aınaldy.

Bul bastamam úshin maǵan tıisýshiler az bolǵan joq. Kókshetaýda bolǵan 2001 jylǵy aıtysta kázirgi aıtystyń aqtańgeri sanalatyn bir baýyrym «aıtysty menshiktegen Serik degen bireý shyqty» dep daýryqqany bar.

– Aıtysty jańasha ótkizýde neni kózdep edińiz?

– Maqsat – tehnıkalyq múmkindikterdi paıdalanyp, aıtysty uıymdastyrýdy sol kezge tán kemshilikterden, ony jeke bastyń tabys kózi bolýdan jáne sýbektıvızmnen qutqarý, zaman talabyna saı shoýsyıpatty telejanrǵa aınaldyrý edi. Sol kezde de, kázirge de tán myna kemshilikterdi aıtýǵa bolady:

• sahnaǵa aıtys emes, júlde shyǵyp ketedi;
• aıtystyń barysynan góri júldeni bólisý úderisi basty nazarda – jurt úshin aıtys qalaı bolady degennen góri mashınany kim alady degen kókeıtesti suraq;
• aıtysty baǵalaýdaǵy sýbektıvızm men ádiletsizdikter;
• baǵalaý krıterııleriniń buldyrlyǵy,tipti joqtyǵy;
• aıtys mazmunynyń qarabaıyrlyǵy, taıyzdyǵy, saýatsyzdyǵy;
• aıtystyń baı túri men janrlarynyń toqyraǵandyǵy men birsarynǵa túskendigi;
• aıtystyń uıymdastyrýshylar oıynyna aınalýy t.t.

– Siz bulardy boldyrmaýdyń jolyn qalaı qarastyryp edińiz?

– Aıtystyń uǵymdary men árbir úderisi naqtylanyp, kerek bolsa termındeldi. Joǵarydaǵylardy eskere kelip, erejede «aıtysker», «keńesker», «jek pe jek aıtys», «jaq-jaq aıtys» t.t. ondaǵan termınder men uǵymdar paıda boldy. Bul termınder 2001 jylǵa deıin aıtysta asa qoldanylmaǵan edi. Mysaly, «aıtysker» sózin men aqynnan ajyratý úshin ádeıi erejeme termın retinde engizdim. Óıtkeni, poezıasy damyǵan el úshin aqyndardyń aıtysýy múmkin emes, aıtyssa nege Ábdildá men Sábıt aıtyspady, Qadyr men Muqaǵalı nege aıtystyń úlgisin kórsetpedi, naǵyz aqyndar solar emes pe? Farıza men Muqaǵalı nege qyz ben jigit aıtysyn qolǵa almady? Qysqasy, biz ádebıettanýdada,ónertanýda da absýrdqa tirelip otyrmyz.

– Sonda ol - kimderdiń aıtysy?

Jyraýlardyń aıtysy, aqyndardyń emes! Shyn máninde aıtys - ádebıet pe? Joq! Sınkrettik óner bolsa, ony nege «aqyndar aıtysy» deımiz? Árıne, sovet ókimeti tusynda qolǵa alǵandar amalsyz engizdi, biraq kázir ol damyp, múldem basqa sıpat aldy ǵoı. Másele - aıtysyp júrgenderdiń aqyn emes jyraý ekendiginde. Al aıtys ónimi – poezıa emes, jyr debaty. Aıtys – shyn máninde jýrnalısıka salasyna jatatyn shoýsıpatty sınkrettik ónim.

Bul óner kóshermenniń rýhy, jyraýlarǵa ǵana tán. Aqyndar (ahýndar) aıtyspaıdy, jyraýlar aıtysady, aıtystyń ónimi - óleń ne poezıa emes, aspaptyń úni, jyraýdyń maqamy men jyry úılesken, ımprovızasıa kúsh pen jan bergen sınkrettik poetıkalyq debat,shoý sıpatty dıskýssıa, qysqasy - jýrnalısıka. Sol sebepti de aıtysqa sıtýasıalyq sıpat tán, ol - úderis, sonysymen kórermeni, tyńdarmany bar óner. Aıtysty oqyp lázzát almaısyń, tyńdap ne kórip raqatqa kenelesiń. Aıtys - aqparat sıpatty týyndy, poezıaǵa tán fılosofıalyq mazmun az, ol mindetti moınyna da almaıdy. Aıtys – rýhtyq qýatqa qanyq ún. Jyr tabıǵaty nóser jaýyn ispetti, áp sátte tógip jónine ketedi. Jyrdyń ár joly aqparat bolsa, poetıkalyq óleń joldary fılosofıalyq paıymdar men beınelerden turady. Poezıada oqyrman bar. Poezıa - fılosofıaǵa qanyq ún. Poezıa uzaq tolǵatyp "botaly bolady" - ol sıtýasıaǵa emes, Ýaqytqa táýeldi. Poezıanyń úni men boıaýy onyń mazmunynda, al Jyrdyń úni men boıaýy jyrshynyń daýysy men aspapta, jyrlaýshynyń rýhynda. Jyr da, jyraý men jyrshy da ólgen joq, biz ony baıqamaı shatastyryp aldyq.

Bir birin shatastyrýǵa, salystyrýǵa bolmaıtyny sekildi aqyn men jyraýdy da shatastyrmaý kerek. Sol sebepti, «aqyndar aıtysy» emes, jaı ǵana AITYS atalǵany jón. Aqyn saıasattan tys, jyraý onymen qoıan-qoltyq ǵumyr keshedi. Sebebi, jyraý belgili bir dárejede – jýrnalıs.

– Siz aıtys pen ádebıetti qarsy qoıyp otyrǵan joqsyz ba?

Joq, kerisinshe, bir biriniń matalǵan arqanyn qıyp, olardy ózara qaıshylyqtan qutarýǵa tyrysyp júrmin. Aıtysty damytýdaǵy eń basty nárse, onyń tujyrymdamasyn túzetý, aıtysty «ádebı tutqynnan» bosatý. Bizde aıtystyń qandaı óner ekeni áli naqtylanǵan joq. Buǵan deıingi qalyptasqan «Aıtys – qazaq aýyz ádebıetiniń aıyryqsha túri» degen ýájdiń barǵan saıyn durys emestigi aıqyndala túsýde. Menińshe, aıtys - ádebıet emes, jýrnalısıkalyq nysan, dáliregi – aýyzeki poetıkalyq jýrnalısıka. Óıtkeni, ádebıet - ómirdi fılosofıalyq turǵydan beıneleıtin týyndy bolsa, jýrnalısıka - ómirdiń aqparattyq jańǵyryǵy. Qysqasy, aıtystyń ádebı týyndy bolýynan góri, onyń jýrnalısik shara retindegi yqpaly basym jáne oǵan bardy - bar, joqty - joq deýge beıimdelgen poetıkalyq tili bar jýrnalısik format tán. Aıtys ónimin oqyrman ádebı mura retinde (zertteýshiler bolmasa) oqı qoımaıdy, ony tek qyzyqtaıdy. Óıtkeni, aıtys - tunyp turǵan shoý, onda: artısik te, ánshilik te, jyrshylyq ta, aqyndyq ta, oryndaýshylyq ta bar, eń bastysy ımprovızasıa bar! Ónerge ár ónerdiń basyn shalý emes, bir ónerdiń kúshimen kórkem týyndy óndirý sıpaty tán. Aıtys – tunyp turǵan debat! Bul - tok-shoýdyń basty prınsıpi!

– Rınat Zaıtov, Baýyrjan Halıolla sekildi aıtyskerlerdiń aıtys barysynda opozısıalyq ustanymǵa bet buryp ketetini de sol jýrnalısik sıpattan ba?

– Dál solaı! Olar - sahnada aqyn emes, aıtysker, jyraý. Jalpy, aıtystyń áldebir saıası uran men kózqarasty ashyq bildirýin buryn-sońdy klasıkalyq aıtystardan baıqaǵan emespin. Sirá, bizge bul ádet áleýmettik kemshilikti sheneý úshin sovettik aıtystan qalyptasqan format kezinde juǵysty bolǵan. Bul ahýal aıtystaǵy úderistiń tuıyqqa tirelgendiginen jáne onyń shoýlyq sıpaty barynsha údeı túskendikten osyndaı popýlısik ahýal ornady. Aıtysker delebesi qoza kele halyqtyń sózin sóılegensıdi. Bul – aıtystyń mindeti de, mısıasy da emes, aıtystyń mısıasy opozısıanyń sózin sóıleýimen jurtqa jaǵý emes.

Eger de aıtysty naqty krıterııler men talap turǵysynan ótkizse, Buqar, Mahambet sekildi jyraýlardyń ustanymy aıtysqa aralasyp ketpes edi. Olar bılikke degen ustanymdy aıtyssyz, debatpen emes, derbes túrde monologpen kórsetti emes pe, al bizdiń búgingi jyraýlar aıtysty trıbýnaǵa aınaldyrdy. Buǵan arandatyp turǵan aıtystyń osal prodúsýrasy der edim.Aıtyskerler kináli emes.

– Aıtysty baǵalaý júıesi jóninde sonda siz ne qarastyryp edińiz?

Aıtysty baǵalaýdyń 6 tásili men 10 krıterııi jasaldy. Erejede baǵalaýdyń bes túri anyqtaldy. Aıtystyń 4 túri atap ótilip, 14 nusqasy kórsetilip, olardyń qalaı ótkizilý kerektigi sıpattaldy. Qarjylandyrý men quqyqtyq máseleleri aıqyndaldy. Bir qyzyǵy, osy ıdeıany ala qashyp, úzip-julyp júrgenderdiń bir de biri shaqyryp aqyldasyp, keńesken emes. Ulttyq ortaq qundylyqty damytqysy kelse, balanyń aýyzynan shyqqan túshkirikke deıin «járekimalla» bolýy kerek emes pe?!

– Jalpy, aıtysty júldeleý týrasyndaǵy pikirińizdi bilsek...

Aıtysty júldeleý shynynda da «avtobazar» dep jurt aıtatyndaı jaǵdaıǵa túsip ketti. Bul - aıtys absýrdtarynyń biri. Buryn sahnaǵa avtolar shyǵyp ketip, aıtystyń orny tarylyp edi, aıta-aıta qoıǵyzdyq...Árıne, aıtysqa tigilgen júldeni qyzǵanyp otyrǵan joqpyz, másele sonyń anaıylyǵynda, ondaı ajıotajben emes, aıtysty óz qundylyǵymen ótkizýge bolady. Demeýshiler mashına úlestireıik dep otyryp almas, qatysýshylardyń bárine laıyqty gonorar berip, kórnekti júldeni materıaldyq ıgilikpen ólshemeı-aq, kádimgi ekonomıkalyq tetik túrindegi chekpen berýge bolady ǵoı. Meniń oıymsha, árbir shara aıtysty damytý qoryna qarjy qosyp otyrýy kerek: máselen ár aıtystyń júlde qory aqshalaı jarıa etilip, onyń keminde 10 paıyzy Aıtysty damytý qorynda qalýy tıis. Sonda aıtys kim kóringenge qoljaýlyq bolmaıdy. Qoljaıdy beısharanyń kúıin keshpeıdi. Ol qorǵa aıtyskerler ortaq qarjy retinde birigip, iship-jemge emes, aıtysty damytýǵa jumsar edi.

– Aıtysty damytý tetikteri sonda qandaı bolmaq?

– Damytý tetigi aıtystyń ınfraqurylymdarynyń bolýyna jáne olardyń óz mindetterin durys atqarýyna tikeleı qatysty. 2007 jyldary Aıtyskerler odaǵyn qurý týraly pikir aıtqanbyz, ol oryndaldy.

Shyn máninde aıtysqa osy Odaq qojaıyn bolýy kerek, jekelegen júrgizýshi ne partıa da, mınıstrlik te emes! Ol odaqqa eldik deńgeıde qatysqan kózi tiri qart jyraýdan bastap, jasy 16-ǵa tolǵan bala aıtyskerge deıin kirýi qajet.Ol odaqty «Jyraýlar odaǵy» degen ádil bolar edi. Jáne bul odaqty bir adam basqarǵanmen, basty,sheshýshi organy retinde Qamqorlyq keńesi qurylýy kerek. Barlyq qarjy, kimnen quıylsa da, osy Keńestiń nazarynda bolǵany jón. Óıtkeni, aıtystyń ózi obastan qazaqtyń demokratıalyq saımany, ony totalıtarlandyrmaǵanymyz durys.

Damytýdyń taǵy bir tetigi – aıtysty kórkemdik turǵydan synaý. Buǵan arnaıy gonorarlyq qor bolyp, saýatty synshylarǵa aqy tólenip, aıtystyń teorıalyq damýy qolǵa alynýy tıis.

– Aıtyskerlerge dıplom berý máselesine aıtaryńyz ne?

Bul da aıtystaǵy absýrdtardyń biri! 4 jyl jumsap, 4 stýdentti aıtysqa oqytý - absýrdtyń absýrdy. Oǵan ketetin aqshany álgi Odaqqa memlekettik grant túrinde berý kerek. Aıtysfaktyń ornyna álgi Odaq janynan úıretý-oqytý ortalyǵyn quryp, semınarlar, baptyǵýlar (trenıńter) men sheberlik klastaryn únemi ótkizip, aıtyskerlerdi túrli taqyryptar men janrlarǵa jáne basqa da saýattandyrý sertıfıkattaryn berýmen kóp nárseni túzeýge bolady. Olarǵa jyraýlar, jyrshylar, termeshiler, aqyndar men synshylar, artıser t.t.dáris oqyp, sheberlik sabaq bere alar edi. Sonda aıtyskerler árkimniń jeke basyna tıisip, quqyqtyq saýatsyzdyq kórsetpeıdi, bilikteri shyńdalady, krıterııler men talaptardy eńseredi, ádepteri qalyptasyp, jaýapkerlik nyǵaıady. Sonda naǵyz kóshermendik mádenıettiń úlgisin álemge kórsetetin múmkindik týady.Uıqastyrǵyshtyń bári aıtysker degen ataq almaıdy. 4 aıda 400 aıtyskerge 40 taqyryp boıynsha sabaq berýge ábden bolady.

– Pikirińizge kópten kóp rahmet, Seke!

Suhbattasqan – B.Ahmetuly