Qazaqtardyń aspazdyq dástúrleri, ásirese et pisirýmen jáne tutynýmen baılanysty, búgingi kúni de óz mańyzyn saqtaıdy. Et pen kespeden jasalǵan dástúrli taǵam beshbarmaq qonaqjaılylyq pen jomarttyqtyń sımvoly bolyp qala beredi. Qazirgi Qazaqstanda ýrbanızasıaǵa jáne ómir saltynyń ózgerýine qaramastan, beshbarmaq úıde de, meıramhanalarda da daıyndalady.
Degenmen, dıetalyq ádetter ózgeredi. Qalalarda kóbirek adamdar durys tamaqtanýǵa qyzyǵýshylyq tanyta bastaıdy jáne et tutynýdy shekteıdi. Bul rette dástúrli taǵamdar qazaq asqanasynda ortalyq oryndy ıelenýdi jalǵastyrýda, biraq olardyń resepteri keıde qazirgi zamanǵy qajettilikterge beıimdeledi. Mysaly, maıly ıngredıenty ornyna jeńil ıngredıentterdi qoldanýǵa bolady, biraq taǵamnyń sımvoldyq máni saqtalady.
Budan bólek shapandar, kamzoldar jáne bas kıimder sıaqty qazaqtyń ulttyq kıimi tek praktıkalyq ǵana emes, sonymen qatar sımvoldyq mánge ıe boldy. Búgingi tańda Ulttyq kıim elementterin merekeler men mádenı is-sharalarda jıi kezdestirýge bolady. Qazaq sángerleri dástúrli elementterdi kúndelikti ómirge beıimdeı otyryp, zamanaýı sánde ulttyq motıvterdi belsendi paıdalanady.
Bul proses mádenı kodtardy ózgeretin shyndyqta saqtaýǵa múmkindik beredi. Ulttyq kıim elementteri mádenı tıistilik pen maqtanyshtyń sımvolyna aınalady, sonymen qatar jastar sáninde rezonans týdyrady.
Pikir qaldyrý