27 shi qyrkúıek kúni batyrǵa eskertkish qoıylyp, dúbirli toı bastalady.
(tolǵaý)
Baıtaılaq batyrdyń rýhyna arnaımyn
Bısmılla - sózdiń anasy,
Pendeniń Alla panasy.
Kógildir týdaı kókpeńbek,
Aspanǵa mynaý qarashy!
Ýaqyt emshi ózi emdep,
Jazylar jannyń jarasy.
Shejire kúıin shertedi,
Qazaqtyń baıtaq dalasy.
"Bısmılladan sóz basy",
Imannan jannyń tozbasy.
Saf altyndy tot baspas,
Býlaǵanmen myń usta,
Altyn bolmas jez basy.
Bota - kóńilim móldirep,
Bozingen tarıh, bozdashy.
Qastaýysh qalam qoldaǵy,
Arǵy-bergini qozǵashy!
Arǵy atam - Saq pen Ǵun edi,
Bergi atam meniń Túrik-ti.
Kúmisten salyp er-toqym,
Kúlikten tańdap minipti.
Kúltegin batyr kúńirenip,
Jaý etegin túripti.
Orhonnyń basy oı eken,
Myńǵyrylǵan qoı eken.
Seleńgi boıy semserli,
Kúltegin bastar qol eken.
Batyrlar shyqsa joryqqa,
Aldary dańǵyl jol eken.
Nesibeleri mol eken,
Joryqtan qaıtsa oljaly,
Han ordasynda toı eken.
Bolashaǵyn boljaǵan,
Eldiń qamyn oılaǵan,
Teńiz -oıǵa boılaǵan,
Jeńisin ǵana toılaǵan,
Bilgedeı qaǵan ótipti.
Han men batyr bas qosyp,
Túrkiniń myqty birligin,
Bekemdep solaı ketipti.
Darıǵa-dárýen ótken soń,
Ajaldyń oǵy jetken soń.
Han menen bektiń erligin,
Túrkige ápergen teńdigin,
El danasy - Tonykók,
Kemeńger ol da oıy kóp.
Óshpesteı etip kók tasqa,
Qashap jazyp ketipti.
Balbal tastar babalyq,
Ósıet bolyp danalyq,
Bizderge solaı jetipti.
Ǵulama bizdiń babalar,
Orta ǵasyrda hat jazyp,
Berekeńdi saqta dep,
Ósıet aıtyp ketipti...
Qazaq degen halyqpyz!
Jaý menen jańbyr mújigen,
Tektilik qalǵan izinen,
Tasqa qashalǵan tarıhpyz.
Qaraǵaıǵa qarsy butaqpyz,
Báıterek syndy alyppyz.
Táńirim kókte jebegen,
Kók bóri jerde demegen,
Otqa salsa janbaǵan,
Sýǵa salsa batpaǵan,
Shuǵyla túsken ǵarippiz.
Qıly-qıly zamannan,
Nıeti, oıy aramnan,
Qıylmaı aman qalyppyz.
Qıalasaq suńqarmyz,
Qıqýlaı shapsaq tulparmyz,
Qolǵa túsip qor bolsaq,
Eline erteń sultanbyz,
Sózimniń bolsyn dáleli,
Moıyndap kúlli álemi,
Beıbarys bolyp baryppyz.
Mysyrda bılik quryppyz,
Qaıda barsaq ta - Ulyqpyz.
Týa sap bir túp jýsanǵa,
Kindiginen baılanǵan,
Ózge elde sultan bolsaq ta,
Atajurt jaıly oılanǵan,
Tamyry tereń halyqpyz.
Qul bolyp ketip jat jurtqa,
Bıligin qolǵa alyppyz.
Namystyń aq semserin,
Aq almasqa janyppyz.
Tegeýrin kórdik taǵdyrdan,
Shaıtandar qansha azǵyrǵan,
Myń mehennat keshsek te,
Tektilikti saqtap qalyppyz.
Kereı menen Jánibek,
Halqymnyń bolsyn baǵy dep,
Erteńgi keler urpaqtyń,
Synbasyn jaýdan saǵy dep.
Deshti-Qypshaqtan bólinip,
Ordasyn tikken jer edi.
Oǵlan edi batyrlar,
Aqyly tereń kól edi.
Shashyraǵan ulysty,
El bolsaq dep demedi.
Qos sultannyń osylaı,
Tileýin Táńir beredi.
Shashyraǵan kóp taıpa,
Sońdarynan eredi.
Bı menen bekter keńesip,
Oılary kókpen teńesip,
Qazaq degen jas eldiń,
Bolashaǵyna senedi.
Qotan jyraý tolǵanyp,
Asan jyraý qomdanyp,
Sóz marjanyn teredi.
Bolashaq elge baq tilep,
Aq batasyn beredi.
Tarıhtyń bar ma talasy?
Aq ordamyz qonǵan jer,
Talas pen Shýdyń arasy.
Baıaǵy baǵzy zamannan,
Babamnyń jortqan dalasy.
Jeti ózeni júıtkigen,
Jer jánnaty atanǵan,
Jetisýdyń saǵasy.
Altaı, Arqa, Alataý,
Edil, Jaıyq, Qarataý,
Alasha hanym tý tikken,
Qasıetti Ulytaý -
Kózimniń aq pen qarasy.
Jelmaıa minip jer shalǵan,
Asannyń jortqan dalasy.
Syǵanaq pen Saraıshyq,
Sozaq penen Otyrar-
Qazaqtyń kóne qalasy.
Iassaýı babam jatqan jer,
Imannyń nuryn shashqan jer.
"Turan" dep Maǵjan jyrlaǵan,
Ǵasyrdyń muńyn tyńdaǵan,
Han menen bıler pir tutqan,
Kıeli meken Túrkistan -
Rýhanıatymnyń anasy.
Dáýir men dáýir almasty,
Jyldarǵa jyldar jalǵasty.
Qazaqtyń hany Buryndyq,
Qarsy kelgen dushpanyn,
Qıyp túsetin almas-ty.
"Qasqa joldy er Qasym"
Dara han bop tarıhta,
Jaýyna qamshy oınatty.
Buryndyq pen Qasymnyń,
Jeńilgen jaýy bolmapty.
Tahır han men Buıdash han,
Babalar jolyn jalǵapty.
Qaharly han Haqnazar,
İrgesin eldiń keńeıtip,
Halqynyń sanyn kóbeıtip,
Qazaqtyń qamyn oılapty.
Shyǵaı hannyń tusynda,
Shyǵynymyz bolmapty.
Táýekel handar keshegi,
Egeýli naıza sekildi,
Tegeýirindi desedi.
"Qasym salǵan qasqa jol",
Urpaqtardan jalǵasyp,
Handyqtar solaı almasyp,
"Eski jol" bop jańaryp,
Esim hanǵa kóshedi.
Eńsegeı boıly er Esim,
Eńiregen er eken.
Dushpanyna tar eken,
Halqyna qorǵan nar eken.
Bókeıdegi Jáńgir han,
Ǵulama boldy desedi.
Han Táýkeniń tusynda,
"Jeti jarǵyǵa" baǵynyp,
Mereıi eldiń ósedi.
Bolat hannyń tusynda,
Jońǵarǵa ketti esemiz.
"Aqtaban" bop shubyryp,
Qaıyn saýyp ketemiz.
Ózegi eldiń talǵanda,
Qart Shyńǵysta áýlıe,
Bosqan jurtqa ere almaı,
Ánet baba qalǵanda,
Bir jylaǵan el edik...
Dúnıeden túńilmeı,
Berekeń ketip búlinbeı,
Eldiktiń saqtap tutqasyn,
Jylaǵandy ýatyp,
Súringendi demedik.
Kókjal arlan sekildi,
Kún sıpaǵan - Kekildi,
Qańǵyrtpaǵan jesirdi,
Jylatpaǵan jetimdi,
Qazaq degen el edik.
Dara týǵan - Qabanbaı,
Bólek týǵan - Bógenbaı,
Qazaqqa Alla baq bergen,
Hanyna taımas taq bergen.
Ábilhaıyr bas bolyp,
Ábilmansur jas bolyp,
Batyr bitken at qonyp,
Oısyratyp jońǵardy,
Teńdigimdi ap bergen.
Sámeke hannyń tusynda,
Alaýyz bopty sultandar.
Ábilmámbettiń tusynda,
Bereke ketip úsh júzden,
Zeńgir kókke qalyqtap,
Usha almapty suńqarlar.
Jaratqan Allam jar bolyp,
Ońynan berip baǵyn Aı.
Úsh júzdiń basyn qosýǵa,
Jaýlary kelse tosýǵa,
Taqqa otyrypty Abylaı.
Qyran Abylaı osylaı:
Qıalap bárin sholypty,
Batyrlary shetinen,
Bahadúrler bolypty.
Buhar bastaǵan jyraýlar,
Tolǵap rýh jyrlaryn,
Oıatyp qazaq uldaryn,
Sóıleıtin bopty sheshilip,
Alamanǵa túsken aqyndar,
Shabatyn bopty kósilip.
Shuǵyla tógip araıy,
Han ordasynyń mańaıy,
Ǵulamalarǵa tolypty.
Jeńilgen jaýy bolmapty,
Bir kúndik qyzyqqa aldanbaı,
Erteńin ulttyń oılapty.
Berekemen el bastap,
Jeńisin ǵana toılapty.
...Alqarakók aspandy,
Araılaǵan aq tańdy,
Bult torlamas deısiń be?
Qara bult tónse jan-jaqtan,
Eldiń qamyn jeısiń be?
Tektiden týǵan er jigit,
Ónbes daýdy sóz qylyp,
Dushpanyna ersiń be.
Aıtqanyna kónsin be,
Aıdaýyna júrsiń be?!
Elin súıgen esil er,
Dushpanǵa erik bersin be.
Keshegi ótken Baıtaılaq,
Dál osyndaı er edi.
Qatpar tarıh asha almas,
Qoınaýy tolǵan ken edi.
Berkingen jaý asa almas,
Belinen eshkim basa almas,
Asqarda asý bel edi.
Tereńine boılatpas,
Aıdyn bir shalqar kól edi.
Otarlyqqa kónbegen,
Bodandyqqa elin bermegen,
Qylyshyn jaýǵa sermegen,
Eńirep týǵan er edi.
Urandap shapsa qalmaqqa,
Táńirim kókten jebedi.
Qalyń eli qorǵany,
Qoltyǵynan demedi.
Baıtaılaqtyń erligin,
Han Abylaı eledi.
El men elge elshi etip,
Bıligine senedi.
Qara qyldy qaq jarǵan,
Qysylǵan jerde top jarǵan,
Baıtalaqtaı batyrdyń,
Aqyl, aılasy teń edi.
Oǵlan uldar turǵan da,
Bul qazaq kimnen kem edi.
Altaıdyń aqbas shyńyndaı,
Sóz jete me dańqyńa.
Alashqa aıtýly batyr eń,
Uran bop qaldyń, qaıteıin,
Rýshyl mynaý halqyńa!..
Tarıhtyń beti juqaryp,
Rýhymyz pás bop muqalyp,
Jete almadyq-aý jan baba,
Kóshken bir jyldar narqyńa.
Bóz jete me jibekke,
Kóz jete me túnekke,
Túnekte týǵan Aı syndy,
Asyl týǵan Esil Er,
Uran bop jettiń júrekke!
Qara Ertis basyn jaılaǵan,
Qalyń el seni umytqan joq,
Hovda da bıe baılaǵan,
Rýly el seni umytqan joq.
Alataý, Kókshe, Qarataý,
Otpantaý men Ulytaý,
Atyraý Altaı arasy,
Sanaly, tekti balasy,
Bar qazaq seni umytqan joq.
Qazaqqa ortaq batyrsyń,
Basyńa qoıyp kók kúmbez,
Bir aýnap túsip jatyrsyń.
Berekesi emes pe osy eldiń,
Birliktiń mende dosy edim.
Yntymaǵy eldiń ketpesin,
Qyryq pyshaq bolǵan qazaqtyń,
Múıizi áli shyqqan joq!
Buldyrda, buldyr, buldyr kún,
Baqytym ushsa basymnan,
Saǵymdy dushpan syndyrdyń.
Arǵymaǵymdy kisendep,
Azamatymdy qul qyldyń.
Jibegimdi jún qyldyń,
Aq boraq kelip elime,
Jazıra darhan jerime,
Dym bilmesińdi bı qyldyń.
Arystarymdy atqylap,
Arýlarymdy kún qyldyń.
Imanymdy úrkitip,
Ibaly eldi jyn qyldyń.
Jazylar qalaı jaramyz,
Ý-landy jatpen sanamyz.
Qoldan jasalǵan ashtyqtan,
Aqsúıek boldy dalamyz.
Polıgon boldy jerimiz,
Seniki boldy kenimiz,
Seniki boldy tórimiz,
Meńireý boldy ulymyz,
Kún kósem boldy jyrymyz.
Namysym ábden taptaldy,
Kózimde tunyp kek qaldy.
Dúr rýhym qaıta oıanyp,
Almatym qanǵa boıalyp,
Qar astynan gúl shyǵyp,
Aspannan nurly kún shyǵyp,
Jalyndy qaısar ul-qyzym,
Jeltoqsanda daýyl bop,
Bodandyq saǵan attandy.
Elemedi atqandy,
Eskermedi satqandy,
İrgendi sókti osylaı,
Álemdi dúr silkintken,
Aıbaryńnan da shoshymaı.
Osylaı Keńes qulady,
Talaıdyń qanyn shashyp-aı!
Ulytaýym - ulyǵym.
Men búgin azat Qazaqpyn,
Senimen birge ǵumyrym.
Ǵasyrdan kóshken ǵasyrǵa,
Abaıdyń ólmes jyrymyn.
Saryjaılaý bolyp tógilgen,
Táttimbettiń kúıimin.
Ámireniń ánimin,
Sharanyń ásem bıimin.
Daýylǵa qalǵan kezim kóp,
Jaýynda qalǵan kezim kóp,
Nedegen osy sirimin!?
Jappar Iem jar boldy-aý,
Myń quladym, jyladym,
Taǵdyrym qansha synadyń,
Sonda da mine, tirimin.
...
Qasıet toly Qalba taý,
Jánibek babam jatqan jer.
Ósıet shertken Qalba taý,
Baıtaılaq babam jatqan jer.
Arýaǵyńnan aınaldym,
Qos arǵymaq aqtańker.
Qosarlanyp qos batyr,
Úzeńgileri soǵysyp,
Bir-birin tereń uǵysyp,
Dushpanyna shapqan jer.
Dara-dara taý bolyp,
Máńgilik meken tapqan jer.
Ulyqtaǵan erlerin,
Qazaqty Alla, saqtaı gór!!!
Erbol Beıilhan
