Qazirgi qazaqtyń aýyzeki tiline kirip ketken oryssha "parazıt" sózder mynalar eken. Osy tómendegi berilgen parazıt sózderdi kúndelikti turmysta jıi qoldanamyz, jıi estımiz. Bul aqparatty «Qamshy» portaly tengrinews.kz-ke silteme jasap habarlaıdy.
Tómendegi sózderdi qoldanyp, til shubartýdan aýlaq bolý maqsatynda eń negizgi jargon, parazıt sózder qataryn qazaqsha balamalarymen usynamyz.
ı (ı) – jáne ı-to – onyń ózi ı-shó (eshe) – taǵy dajy (daje) – tipti tojy (toje) – da, de vapshe (voobshe) – tipti psegda (vsegda) – árqashan hót (hot) – esh bolmaǵanda pastaıanno (postoıanno) – ýnemi máládes (molodes) – jaraısyń! davaı (davaı!) – kettik!, bastaıyq! kak raz (kaz raz) – týra sondaı, dál káneshnó (konechno) – árıne, álbette pa lúbomý (po lúbomý) – qalaıda bolǵanda kak skazat (kak skazat) – qalaı aıtsam eken ne mojetbyt – (ne mojet byt) – múmkin emes mejdý prochem (mejdý prochım) – aıtpaqshy, aıtqandaı mine kájıtsá (mne kajetsá) – menińshe, menim oıymsha karoche (koroche) – qysqasy, qysqasha aıtqanda tıpa (vrode) – syqyldy, sıaqty, tárizdi, uqsas aldavaı (davaı!) – al, kettik!, al, bastaıyq! ımeıý vıdý (ımeıý v vılý) – dep oılaımyn ný vprınsıpe (v prınsıpe) – asylynda nepateme (ne po teme) – maǵynasyz mojet byt – (mojet byt) – múmkin na-prı-mer (naprımer) – mysaly pse rabno (vse ravno) – báribir pahodý (po hodý) – bara-bara nıkagda (nıkogda) – eshqashan srazym – (s razý) – birden harasho (horosho) – jaqsy tyshto (ty chto) – qoı, eı! ý-je (ýje) – áldeqashan ý-jas (ýjas) – sumdyq tochno (tochno) – dál bilın (blın) – átten tak (tak) – sonymen oı – áttegen-aı
Kúndelikte ómirde til mádenıetin buzatyn bul bóten sózder bir qyrynan qazaqtyń quldyq psıhologıasyn kórsetetin belgilerdiń biri. Elden erekshe, ózinshe bolyp (nemese “blatnoı”), qazaqsha aıtqanda tákapparlana sóıleýge tyrysýdan shyǵatyn jaman ádet. Óziniń ana tiline degen qurmetsizdik, ult bolý turǵysynan mádenıetsizdikti baıqatady.
Kezinde qazaqtyń ǵalymy, ádebıet zertteýshisi Ahmet Baıtursynov til tazalyǵyn saqtaý mańyzdylyǵyn eńbekterinde talaı eskertip aıtqan edi.
